moodustumiseni seemnes Vegetatiivne areng idanemisest suguküpseks saamiseni Reproduktiivne e generatiivne areng paljunemise ja seemnete valmimise periood Taimekoed Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühma. Koed jagunevad: · LIHTKOED - koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest · LIITKOED - koosnevad mitut tüüpi rakkudest · Koed jaotuvad kahte suurde rühma: algkoed ja püsikoed Enamasti ei asu rakud tihedalt üksteise kõrval vaid nende vahele jäävad suuremad või väiksemad rakuvaheruumid ehk intertsellulaarid. Suured rakuvaheruumid esinevad veetaimede ja sootaimede lehtedes ja vartes, tagades taimede vees püstipüsimise. Koetüübid on seotud üksteiseks üleminekutega, enamasti täidavad koed samaaegselt mitut ülesannet. Sageli muutuvad kudede funktsioonid taime ontogeneesi käigus. Algkoed ehk meristeemid
organid: puuduvad olemas Autotroof organism, kes eluks vajalikud orgaanilised ained suudab ise sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil. N: autotroofsed bakterid ja fotosünteesivad taimed. Heterotroof organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. N: enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosen raku pikkus ületab laiust mitu korda Paren raku laius võrdub pikkusega Taime ja loomaraku erinevused. Ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine ja energiavahetustüüpidest. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Koed jagunevad: · Algkoed e. Meristeemid · Püsikoed · Haavakoed e. Kallus Algkude.
anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid. Leidub ka organisme, kes võivad kasutada mitut toitumistüüpi. Näiteks neid, kes on ühtaegu nii autotroofid kui heterotroofid, s.o. võivad kasutada nii orgaanilist kui anorgaanilist süsinikuallikat, nimetatakse miksotroofideks. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakk Loomarakk esinevad plastiidid ja vakuoolid, plastiidid, vakuoolid ja rakukest mis on ümbritsetud tselluloosse puuduvad. rakukestaga. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümne rakk on taimerakk, millel on väga piklik kuju. (esinevad juhtkoes). Prosenhüümse raku pikkus võib küündida 25 sentimeetrini (lumivalge bömeeria). Parenhüümne rakk on ehk isodiameetriline rakk on taimerakk, mis on igas
Niinekiud- otstest teritunud, väga paksude kestadega, üksikult või kimpudena, Erituskoed- eritatav aine sekreet(elutegevuseks vajalik). Ekskreet(kui pole vajalik) Eritised võivad jääda taime või ka selles mõnikord väljuda(läbi epidermaalsete näärmete). Näärme karvad näärme epiteel. Tähtsaim näärmeepiteel on nektaarium. Hüdatoodid eritavad lehe välispinnale vett. Varre histogenees- 4 osa, Protoderm(välimine)=>epiderm, seespool proparenhüüm=>kõik esikoore koed, edasi püsimeristeem=>prokambium, algsäsi=>säsi. Kaasaegsetel kaheidulistel taimedel on vartes kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulistel aga korrapäratult juhtkimpudest moodustunud atakosteel sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust(mitm. a. taimedel valdav osa esimesel aastal tekkinud kude). Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2
missugused orgaanilised ained (toimub laskuv vool). Tõusev vool- ksüleem Laskuv vool - floeem 11.Korgikude (kork) e periderm: a) mis kudede hulka kuulub; b) missugustes taimeelundites ta peamiselt paikneb: c) kunas ta seal tekib; mis teda tekitab a) kattekudede hulka, teisene kattekude b) juurtel ja vartel c) varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne kattekude d) korgikambium 12.Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundeid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 13.Tugikoe liigid! Kollenhüüm ja sklerenhüüm 14.Põhikoed: a) Mida nad endast kujutavad; b) Missugustest rakkudest põhikoed koosnevad? a) valdav osa taimede kehast, neil on võime muuta oma aktiivsust ja põhikudede rakud osalevad regeneratsioonis (klorenhüüm, säilituspõhikude ja aerenhüüm)
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi
Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5.Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus
Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5. Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus
Kõik kommentaarid