Kultuur ENSV-s kas vaba looming või riiklik tellimus? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis

Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juuratamise ühiskonnas. Olenemata poliitiliste olude liberaalsusest või ranguses, ühiskonnast ei kadunud kunagi tsensuur, mis pidi koos pideva meelsuskontrolliga takistama mõtte levikut. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille

Ajalugu

1

docx

Eesti NSV kultuurielu

Eesti NSV kultuurielu Eesti NSV kultuuri loomine oli mõjutatud Venemaa poolt. ENSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust . Nõukogude võim proovis valikuliselt hävitada ka eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgiks oli '' sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik''. Kõik toimus pideva ideoloogilise surve all, mis oli kõige hullem Stalini viimastel aastatel. Uuesti tugevnes see 70ndatel. Selle tagamiseks aitasid kõvasti kaasa ka julgeolekuorganid.

Ajalugu

1

doc

„Kuidas mõjus Nõukogude võim eestlaste kultuurile ?“

,,Kuidas mõjus Nõukogude võim eestlaste kultuurile ?" Nõukogude võim seadis eesmärgiks sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri juurutamist ühiskonnas , mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli see Stalini ajal , kuid üsna ka Breznevi ajal. Sulaperioodil asi pehmenes pisut, kuid ka sellega ei kadunud tsensuur, millega üritati takistada vaba mõtte levikut. Eesti NSV oli samuti ka eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja edasijõudmistest. Nõukogude võim hävitas palju põlvkondade kultuuripärandit. Puhastati raamatukogud ja hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, alles jäeti üksikuid. Samuti oli äärmiselt piiratud kirjanduse tellimine välismaalt. Eesti kultuur lõhestati kaheks: välis-ja kodueesti kultuuriks. Paljud loomeinimesed

Ajalugu

2

doc

ENSV

1. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust? Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses saadud juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaridest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. ENSV ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 2. Mis oli nõukogude vägivalla poliitika eesmärk? Selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ja otseseks elluviimiseks olid julgeolekuorganid. 3. Mil moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? Suur-küüditamine nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodueestlastest. 4

Ajalugu

12

docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. Ta suri 1999. aastal. Karl Vaino sündis Venemaal eesti väljarändajate peres. Tema vanemad olid mõlemad kommunistliku partei liikmed. Astus parteisse 1947. aastal. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. Välispoliitika 1945-1985

Ajalugu

14

doc

ENSV (1945-1953)

..............................................................................................10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Pildid.............................................................................................................13 2  Sissejuhatus Teema ENSV 1945-1953 iselooomustab totalitaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (VK(b)P ehk NLKP- ga), ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (OGPU, NKVD), primitiivne üldkohustuslik bolsevistlik­kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid

20. sajandi euroopa ajalugu

21

docx

EESTI NSV 1945-1985

1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel. 1941. aastal Nõukogude ja 1944. aastal Saksa asutuste rakendatud põletatud maa taktika ei saavutanud elanikkonna vastutegevuse tõttu oma eesmärke. Sõja järel pidid iseseisvu kaotanud riigid oma iseseisvuse tagasi saama, aga NSV Liit sai siiski endale Balti maad ja Ida-Poola. Kohe pärast Eesti hõivamist Punaarmee poolt alustas Nõukogude julgeolek aktiivselt vastupanuliikumise mahasurumise ja Saksa või Soome armees teeninud eestlaste kinnivõtmisega. Samal ajal mobiliseeriti Punaarmeesse ligi 20 000 meest. Valitsemine Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused: territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940

Ajalugu

18

docx

Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.

rakendamine otsuste langetamiseks tsiviilisikute üle ning nende otsuste täidesaatmine kujutavad endast inimsusevastaseid kuritegusid. Õigusvastane oli ka tsiviilelanike ja demobiliseeritud sõjaväelaste kasutamine sunnitööl. Komisjon on seisukohal, et küüditamine on vaieldamatult inimsusevastane kuritegu. Ei saa olla mingit õigustust tuhandete süütute tsiviilelanike, enamjaolt naiste, laste ja vanurite küüditamisele nende poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste veendumuste pärast või sellepärast, et nad olid suguluses niinimetatud ,,sotsiaalselt ohtliku elemendiga". Kuigi 1949. aasta küüditatud vabastati pärast Stalini surma (enamik neist 1950. aastate teisel poolel), suri nendest üle 10%. Komisjoni seisukoht rajaneb peamiselt tõsiasjal, et küüditamist tuleb eristada kohtuotsusega asumisele saatmisest. Kuigi ka niisugused kohtuotsused langetati tihtipeale õigusvastase menetluse käigus ning olid seega ebaseaduslikud, oli asumine ­ vähemalt tavapäraselt ­

Eesti kultuuriajalugu

Kommentaarid (0)