Konkurentsianalüüs (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

rtf

Konkurentsianalüüs. Telefonid

Konkurentsianalüüs Mobiiltelefon on meie igapäeva elu lahutamatuks kaaslaseks. Peaaegu iga inimene omab vähemalt ühte telefoni. Inimesed kasutavad telefone erinevatel eesmärkidel. Vanemad inimesed kasutavand telefoni põhiliselt selleks, et oma lähedastega kontakti hoida. Neile sobiksid lihtsad telefonid, mis pole meeletult kallid. Osad inimesed kasutavad telefoni oma tööasjade ajamiseks ja neile on tähtis, et selles oleks olemas internet, mälu kogus piisav ja aku tööaeg suhteliselt pikk. Noortele on oluline, et telefonis oleks olemas wifi, hea kaamera kvaliteet, kuna paljud teevad telefoniga pilte, mälu maht piisavalt suur ja vaadatakse ka aku tööaega ja ka hinda. Telefoni ostes vaadatakse kõigepealt ikka hinda ja selle välimust. Siis vaadatakse juba kvaliteeti. Valisin just need telefonid, kuna nad on erinevast hinnaklassist ja firmad on tuntud Võrdluskriteerium Apple iPhone 5 32GB Samsung Galaxy LG Optimus L3 II

Turundus

8

docx

Tehnoloogilised lahendused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Ermo Mägi Tehnoloogilised lahendused Referaat Juhendaja: Pärnu 2011  Pihuarvutid Pihuarvuti on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Algselt oli see ettenähtud hõlpsaks kasutuseks isikliku teabe haldurina, märkmikuna ja niiöelda pikendusena lauaarvutile. Tänaseks on aga pihuarvutite areng sealmaal, et seda on võimalik kasutada ka arvuti asenduseks, sest sellele on tehtud juurde palju lisasid. Kaasaegne pihuarvuti omab Bluetoothi, GPS'i, WiFi tuge, mille abil seadet internetti ühendada saab, veebibrauseteid, see suudab käivitada multimeediaprogramme, jäädvustada pilte, lindistada heli ja videot ning suudab omandada mobiiltelefoni funktsionaalsust. Samuti on mobiiltelefonide tootjafirmas laiendanud enda toodete kasutusvõim

Arvutiõpetus

16

docx

Arvutite koostetehnoloogia

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadmed. Võrreldes kasvõi eelmis

Informaatika

17

doc

Eksam

1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ­ Magnetoptilised kettad võimaldavad kord

Informaatika

20

ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste kom

Informaatika

17

doc

Büroo projekt

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Urmi Kuningas RAAMATUPIDAMISE BÜROO Arvuti perifeerseadmed ja bürootehnika Juhendaja: Raul Metsaäär Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer...........................................................................................................................

Informaatika

39

doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix

Microsofti operatsioonisüsteemid

19

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter ­ programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus

Kommentaarid (1)