Tööstuslik tootmine loob uusi rikkusi. Majandusarengu ja rikkuse suurendamise eelduseks majandusliku tegevuse täielik vabadus. Riigi ülesanne: 1) ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine rigivõimu ja kohtu abil 2) teede ehitamine. Smithi peetakse majandusliku liberalismi rajajaks, aga tema vaadete puhul on tegemist tänapäevase nähtusega nimega turumajandus. Majanduslikule liberalismile, mida majanduses on nimetatud klassikaliseks koolkonnaks panid aluse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguses majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Varaste liberaalide usk vabasse turgu ei olnud seotud ainult rahvuslike majandustega, vaid laienes ka riikidevahelisele suhtlusele. Põhimõtteks sai vabakaubandus -- idee, et kõik
o Füsiokraadid jaotavad igasuguse majandustegevuse kaheks Viljakas - põllumajandus Viljatu – tootmine Klassikaline majandusmõte Teke ja põhimõtted Põhimõtted: Liberalismi saab nimetada klassikalise koolkonna aluseks. Rikkuse allikas ei ole kaubandus ega põllumajandus, vaid inimese töö. Juhtivaks ideeks sai detsentraliseeritud konkurentsimajandus. Kestis umbes ühe sajandi. Algas A. Smithi ’’Rahvaste rikkusega’’. Koolkonna esindajad ja nende osa majandusmõtte arendamisel Adam Smith: "Rahvaste rikkus" 1776: Laissez-faire ehk nähtamatu käsi, tööjaotus e spetsialiseerumine, vabaturumajandus, maksud. Tootlik on tegevus, mis toodab kasumit või mille tulemus on mingi ese/asi. Tootlik on ka haridus, sest saab kauges tulevikus kasutada, aga näiteks laevaarsti osutatud teenus pole tootlik
loodi Teine Internatsionaal,mis tegutses perioodiliselt kokku tulnud kongressidena.Seal omandasid üha suuremat mõju sotsiaaldemokraadid.Marksism kaotas oma mõju. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETAPID : 1.Elitaaretapp - hakkavad tegelema poliitikud,teadlased,juhid. 2.Üliõpilasteetapp - jõudis noorte,eriti üliõpilasete hulka ja ka õpetajate ja haritlaste sekka. 3.Seltsiliikumine - tekkisid igasugused seltsid,laukukoorid jm.Jõudis rahvasekka. 4.Poliitilineetapp - tekkisid poliitilised erakonnadj ms. Ühinemis liikumine : Saksamaa ja Itaalia . Lahkulöömis värk : Türgi,Austria,Venemaa.
Ometigi võttis Hesiodose loogiline mõtteahel kuju: kõva töö toob rikkuse ja austuse ning samaaegselt logelejate kadeduse. Tööjaotuse areng, vajadus vahetada produkte tingisid kaubaringluse ning viisid kaupmeeskonna tekkele. Rikkus kajastub raha vormis. Poeet Alkaios (7.saj.e.m.a.), kes pärines üliklikust suguvõsast, osales poliitilises võitluses ja toetas igati hääbuva aristokraatia võimupüüdlusi. Paljude luuletuste aineks olid oma aja ühiskondlik- poliitilised sündmused. Alkaios väärib majandusmõtteloos tähelepanu kui esimene autor, kelle teostesse ilmus selgesõnaliselt raha mõiste. Esimesena vabastas ta ühtlasi kaupmehetöö põlu alt. Ta kirjutab, et „raha teeb inimese” 5. Milles seisnes nn Soloni konstitutsiooni olemus ja eripära? 6. sajandist e.m.a. pärineb nn Soloni konstitutsioon. Ateena riigimees ja luuletaja (640 - 560 e.m.a.) Solon, keda antiikajal loeti üheks nn seitsmest targast, oli
TURBA GÜMNAASIUM Kristi Kaljundi MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 LK Sissejuhatus 3 ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 4 Vana-Idamaade majandusõpetused 4 Vana-Kreeka majanduõpetused 4 Vana-Rooma majandusõpetused 5 KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 5 Skolastikute majandusmõte 5 MERKANTILISM 6 POLIITÖKOMOOMIA 6 FÜSIOKRATISM 7 KAPITALISMIAJASTU 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 2
ainsaks rikkuse allikaks. Einevalt Quesnay-st ei eita Turgot kaubanduskasumi ning ettevõtjatulu saamise võimalust. Teema 8 Utopistliku sotsialismi tekke põhjused ja esindajad Utopistlik sotsialism kritiseerib kapitalismi. Vaatasid ühiskonda kui tervikorganismi. Sokeeris ühiskonda oma ratsionaalsuse ja külma kalkuleerimisega. Suhted rajanesid juba inimese tõelisel loomusel. Koos kapitalismi tekkega tekkisid ka kapitalismi kriitikud. Esimesteks olid 16-17 sajandi utopistid. Utopistlikule sotsialismile panid aluse Morus ja Campanella. Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset poliitilist olukorda. Viletsuse põhjuseks pidas eraomandit ja raha. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal. Toodetav produkt läheb ladudesse, kust iga perekond saab kõik vajaliku
rikkused, Kaubateed paiknesid ümber, hakkati kasvatama uusi kultuure (mais, tubakas, kartul, tomat), teadus arenes kiiresti, inimrassid paiknesid ümber, tekkis orjakaubandus, kristlus levis mujal maailmas. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik | Rahvasterändamise tagajärjed. Frangi riigi kujunemine, ristiusu vastuvõtmine; merovingid; Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur; riigi lagunemine Rahvasteränne sai alguse 4. sajandi alguses seoses hunnide liikumisega. Hunnid panid liikvele Euroopas elavad germaani hõimud. Selle tagajärjel tungisid germaani võimud Lääne-Rooma aladele ning rajasid sinna omad väikeriigid. 495. aasta paiku lasi Chlodovech koos oma saatkonnaga ennast ristida ning seejärel sundis ristiusku peale ka oma rahvale. Chlodovech ühines katoliku kirikuga, see lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. 7. ja 8.ndal sajandil Frangi riigi ühtsus ja kuningavõim seal kahanes
Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Olulist rolli etendas kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa. · Võimlemisliikumine · Lauluseltsid Itaalia ühinemine · Viini Kongressi otsusega läks suurem osa Itaaliast Austria-Ungarile, loode osa jäi Prantsuse kontrolli alla ning ainsaks iseseisvaks riigiks jäi Sardiinia kuningriik ja osa Lõuna-Itaaliast. Juba Napoleoni ajal oli alane karbonaaride liikumine. 19. Sajandi kolmekümnendatel aastatel aktiviseerus rahvuslik liikumine, millel kujunes kaks voolu: revolutsiooniline ja mõõdukas. Revolutsiooniline Giuseppe Mazzini juhtimisel ja mõõdukas Camillo di Cavouri eestvedamisel. 1848. aasta revolutsioonid · Põhjused o Euroopa kodanlus oli majanduslikult muutunud tugevaks, nüüd taotlesid nad ka poliitilist võimu, seega revolutsiooni üks põhjusi oli riikide põhiseadusliku korra
Kõik kommentaarid