50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jants1k
Õppematerjali autor
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste
Baaslogistika Kodutöö Globaalse tarneahelaga seonduvad riskid, ohud ja probleemid Julia Anderson KS-22 Tallinn 2014 Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Peamised risked võivad olla:
Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused...............
Arendati uusi taara- ja pakkeüksuste süsteeme, ehitati esimesed poolautomatiseeritud laokompleksid. Võeti kasutusele pakkimismoodulid ja standarditi kaubaalused. 1970. aastate algul hakkas arenema konteinerlogistika ja alustati mandritevahelisi konteinervedusid. Aastatel 1980–1995 oli logistika arengus määravaks ideeks ettevõtte ja selle partnerite logistikatoimingute lõimimine ühtsesse tarneahelasse. Hakati rääkima vajadusest teha tarneahelas tegutsevate ettevõtete vahel koostööd ostmise, varude juhtimise, tootmise ja jaotuse valdkonnas. Ettevõtete vahel tekkis liitusid ja alliansse, kasvas üksteisemõistmine ja usaldus. Sel perioodil leidsid maailmamajanduses aset olulised muudatused, mis andsid tõuke edasisele logistika ja tarneahela juhtimise kiirele arengule: revolutsioon infotehnoloogias, perso-
See on majandusvaldkond, kus oskusliku juhtimisega on võimalik saavutada suurt efekti, kuid siiani on tegemist suuresti avastamata alaga (Christopher,1998). Venemaa majandusteadlase, professor B. K. Plotkini järgi on logistika teaduslik distsipliin voogude (info-, materjali- ja rahavoogude) juhtimisest süsteemides. Logistika ülesandeks on juhtida, integreerida ja optimeerida info-, materjali- ja rahavoogudega seotud protsesse ettevõttes ja tarneahelas, kohandada tootmine ja pakkumine nõudlusega, tagada tarbijale ajalis-ruumiline kasulikkus ja firmale maksimaalne rentaablus ning likviidsus. Logistika on interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab majanduslike, matemaatiliste, tehnilis-tehnoloogiliste, psühholoogiliste, ökoloogiliste ja juhtimisülesannete lahendamist. Logistika rakendusala on alates Aleksander Suure vallutusretkedest kuni tänapäevani
Toimingute jätkuv parendamine, et pakkuda klientidele senisest paremaid lahendusi. Koostöös püütakse tõhustada nii oma kui ka kliendi ettevõtte toiminguid. Asjatute tegevuste vältimine kõikides toimingutes selliselt, et protsessi kui terviku +efektiivsus paraneb. Asjatu kauba käsitsemise vältimise, dubleerivate tegevuste lõpetamise, töö ja kapitali tootlikkuse suurendamise abil püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas. 6. Milliseid toiminguid hõlmab ettevõtte sisenev logistika ja millised väljuv logistika? Väljuv logistika hõlmab sellised laotoimingud, nagu tellimuste komplekteerimine väljastamiseks, väljastamisega seotud lisaväärtusteenused, pakkimine, väljastamine või lähetamine, transport ja jaotus. Siselogistika all mõeldakse kõikide nende toimingute teostamist, mis jäävad siseneva ja väljuva logistika vahele
rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine. Tarneahel on kõigest lihtsustus. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud vägagi paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi” Iga lüli peab looma lisandväärtust
teisi pakkujaid. Kasulik siis kui on väikesed ostumahud sest siis on väiksemad adminkulud. Teised tarnjiad oleks logistiliselt halvas kohas. Tahetakse tarnijaga partnerlust Ainuüks-allika hankimine(sole sourcing)- sama mis eelmine ainult, et turul ongi ainult üks pakkuja Mitme-allika hankimine(multiple sourcing)- kasutatakse mitut tarnijat samalajal. Kasulik , et saad tugevat läbirääkimispositsiooni, vähenevad tarnetega seotud riskid, kui suured mahud saab kasutada mitut tarnijat. Paralleelhankimine(dual sourcing)- mitme-allika hankimine, kus üks on primaarne ja teine sekundaarne. Ostjale jääb suur läbirääkimisvõim. Hübriidhankimine(hybrid sourcing)- kombineeritud nii ainuallika kui ka mitme-allika põhimõtted. Strateegia valida vastavalt turuolukorrale või toote elutsükli faasile. Ostupoliitika- ühtne arusaam ostuosakonna tegevustest, ülesannetest ja eesmärkidest. Globaalne hankimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid