Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia Teaduskond Automaatikainstituut Maria Kohtla 103548IAPB Sümboolika vene ikoonides Kava Juhendaja: Rein Paluoja dots. Tallinn 2010 Esialgne pealkiri: Sümboolika vene ikoonides Töö eesmärk ja põhiidee: Töö eesmärgiks on välja selgitada mis on ikoon. Samuti pöörame suurt tähelepanu ikooni põhilisele küljele - sümboolikale ja üritame mõista selle tähtsust usklikele ning selgitada mida annab meile sümboolika teadmine. Vaatlust piirame vaid vene antiiksete ikoonidega. Sissejuhatus: Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst. See sisaldab palju sümboolseid pisiasju, mida märkab vaid asjatundja. Sukeldugem siis ka meie sellesse põnevasse maailma ning selgitagem asjatundjate abil, kuidas saab ikooni lugeda kui avatud
....................................................................................... 19 5.2. ,,Vääralt surnute" staatus minevikus ja tänapäeval............................................................ 22 5.3. Poolkristlik matus .............................................................................................................. 23 5.4. Ilmalikud matused ja nende põhimõte ............................................................................... 24 6. Hauakivide sümboolika ........................................................................................................ 25 6.1. Sümbol ja hauakivi ............................................................................................................ 25 6.2. Üldiselt tänapäeva hauakividest......................................................................................... 26 6.3. Kõige levinumad hauaplaatide sümbolite liigid .............................................................
riiki, õigust kui moraali. Seepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Neid heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. 7.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks 313. aastal. 8.Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesuguseid tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Kristlased võtsid oma kunstis kasutusele tingmärgid, sest siis said jutustusest aru ainult uskliud. Nii tekkiski kristlik sümboolika, kus igapäevastest motiividest tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. 9.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Teda tähistati lambatalle õlul kandva mehena, samuti kala. 10.Milliseid materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes?
foon, mis tõi värvitoonid eriti esile ja lõi piduliku meeleolu. Idamaad mõjutasid Bütsantsi tugevalt. Sealt on pärit stiliseerimine (lihtsustamine). Range poos, pinnaline kujutamine. Bütsantsis pole alati usuelukeskus olnud. Vahepeal on see viidud Caravennasse. Põhiliselt kasutati ikooni, esimene tahvelmaal. Eeskujuks Egiptuse ja Süüria muumiaportreed. Ristiusukogudustes olid märtrite ja pühakute pildid surnukultuse tõttu suures lugupidamiseskultuspilt ehk ikoon. See on pärnalaudadele liimitud lõuendile maalitud pilt. Bütsantsi ajal valitses Leo III, ei pidanud ikoonmaale tähtsaks. Järgmine valitseja Constantinus V keelab ära ikoonid. Tekkisid pildisõjad 8. sajandil,mis kestsid üle 100 aasta, võitsid ikoonide pooldajad. Selle käigus hävitati palju ikoone. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti eeskirjad rangemaks. 10. sajandil kehtestati kindel kord kiriku kaunistamisel: kuplil kujutati Kristust valitsejana, tambuuril on prohvetid ja
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast ja ajaloost. Peale figuraalsete kompositsioonide maaliti seintele ka arhitektuuridetaile ja ornamente. Portreemaal püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni nagu skulptuuridki. Mosaiigikunsti, mis oli üle võetud Idamaadelt, kasutasid roomlased põrandate kaunistamiseks. · Vanakristlik kunst. Arhitektuur. Seina- ja laemaalingud, mosaiik. Kristliku sümboolika tekkimine. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui
Pehmejooneline nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Ikoonidel oli omapärane sära ja graatsia ja salapärasus. Ikoonid asusid ka seintel, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda seina nim ikonostaasiks. Tarbekunst oli väga rikkalik. Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Suur mõju vanavene kunstile. 17.Vana-Vene arhitektuur. Vana vene kunst hakkas kujunema 9.-10.saj kui moodustus keskus Kiievis. Kuni 17.saj säilitas iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Büstantsi riik, neil oli omavahel palju sidemeid. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Büstantsist ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis. Jaroslav Tark tellis Kiievi Sofia karedraali. See meenutab kreeka risti
Ch. S. Peirce Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat I. märk ise oma II. märk suhtes objekti III.märk suhtes interpretanti olemuselt 1.1 qualisign 2.1 icon 3.1 rhema (adum) 1.2 sinsign 2.2 index 3.2 dicent (nending) 1.3 legisign 2.3 symbol 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. Märkide tüpoloogia IKOON Sarnasus: näib, kõlab, tundub, maitseb, lõhnab samamoodi. Diagramm Foto, joonis Metafoor Algebraline võrdus a1x+b1y=n1 a2x+b2y=n2 Märkide tüpoloogia INDEKS tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse Meditsiinilised sümptomid mõõteriistad Signaalid (nt koputus) Viidad, deiktilised sõnad Salvestused Indeksis sisaldub alati ka ikoon
Kõik kommentaarid