Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B �
kuid ei leitud. Kõduküla ohvritamm Tartumaal Helme ohvriallikas Analüüsitasandid: Kaevamine Vaadatakse paiknemist võrreldes teiste muististega. Muistised: Ohvripuud, -kivid, -allikad jt kohad Lohukivid Hiis- nimeosisega paigad – viitab paiga kunagisele sakraalsusele, ka siis kui kohta ennast enam alles ei ole. Tuleb aga jäldiga, mis ajast need toponüümid on, kuna hilisematel aegadel pandi nt taludele ka niisama Hiie nimeks. Kabeliasemed Kalmepuude pühadus. Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei raiuta, mille poolest on nad pühad. Juhuleiud Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad, hobuserauad. Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas
Eesti Maaülikool Kukruse mõisapark ja polaarmõis Lõputöö Koostaja: Toomas Jaup Juhendaja: Mari Nõmmela Tartu 2017 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1.1Peahoone........................................................................................................ 3 1.2Von Tollid........................................................................................................ 4 1.3Mõisapark....................................................................................................... 5 1.4Hoone restaureerimine................................................................................... 6 1.5Ait................................................................................................................... 7 1.6Kuivati.......................................
ee/public.php?menuID=en_monument&action=view&id=14139 13 5 Palmse mõis Palmse mõis on üks Eesti märkimisväärsematest baroki profaan hoonetest ning mõisakompleksidest. Teda on esmakordselt mainitud juba keskajal, 13.sajandil, kui valitses Taani kuningas Valdemal II Eesti territooriumi. Tol ajal kuulus Palmse koos naaberküladega Tallinna nais tsistertslaste Mihkli kloostrile. Asukoha kohta niipalju, et Palmse mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal ning tänapäeval jääb mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile. Esialgse tellija ja arhitekti kohta ei ole midagi teada, kui härrastemaja, mis on osa kompleksist, ehitamist alustas G. Christian Von der Pahlen arhitekt Jakob Stael Von Holsteini jooniste järgi. Palmse paistab silma just selle poolest, et see ei ole lihtsalt üks mõis, vaid kogu mõisakompleks, mis on üks suurimaid Eestis. Kompleksi nurgakivi on Palmse mõis ehk
mõningates paikades püsima jäänud, kus Jumala sõna ei õpetata." Pühapaikadega seostuvaid tabusid ja uskumusi käsitleti võõruurijate poolt ekslike pettekujutelmadena ning neile ei omistatud sügavamat tähendust. Neid võeti kui näidet sellest, et jumalasõna pole antud paigus veel piisavalt tugevalt levitatud ja juurutatud. Euroopaliku esteetikatajuga inimene tahaks vana puu ümbrust võsast puhastada, ent maarahva jaoks on püha kõik, mis kasvab hiie pinnast. 16. Ava mõiste hiis tähendusvälju läänemeresoome rahvastel. Kirjelda eesti hiiepärimuses avalduvaid käitumisnorme. Hiisi peetakse sageli algseteks matusepaikadeks, kuigi hiit ei saa pidada kalmistu sünonüümiks. eesti: hiis, iis, vadja: iisi; soome-karjala: hiisi; hulk erinevaid etümoloogiaid, nt Tette Hofstra < muinasgermaani sdn `külg, rand, äär, serv' hiis kui püha koht, eraldatud ala
21 Katariina kiriku põhiplaan 22 Katariina kiriku interjöör. Panoraam. Allikas: Eestimaa Õigeusu Pühakojad 13 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 14 (Vikipeedia, 2017) (Puhkaeestis) 11 Ahja mõis Ahja rüütlimõis asus Võnnu kihelkonnas Tartumaal ning jääb tänapäeval Põlvamaale, Põlva valda. 2007. aastal põles mõis täielikult maha, alles jäid vaid müürid. 2017. aasta oktoobri seisuga käivad seal restaureerimistööd.15 Ahja mõisa on esimest korda mainitud 1553. aastal. Poola ajal kuulus mõis Kaweritele, Rootsi ajal Oxenstjernadele. Peale Põhjasõda kinkis Peeter I mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. 1743. aastal sai mõisa omanikuks Francois Guillemot de
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaasium..........................................
Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm..............................................................................
Kõik kommentaarid