DEMENTSUS
Sisukord
· 1. Sihtrühm .
· 2. Dementsuse sümptomid
· 3. Dementsuse diagnoosimine
· 4. Dementsuste ravi
· 5. Sümptomid ehk avaldumine
· 6. Dementsuste staadiumid
· 7.Prognoos.
· 8.Kokkuvõtte.
Sihtrühm
· Ravijuhendi sihtrühm on neuroloogid, psühhiaatrid, kes püstitavad diagnoosi
ja alustavad ravi ning otsustavad koos hooldajaga selle katkestamise üle.
Oluliseks sihtgrupiks on neuropsühholoogid ja radioloogid, kellelt
abiuurimismeetoditest saadud lisaandmed on vajalikud dementsuste
diagnoosimisel.
· Teiseks sihtgrupiks on perearstid, kes vastutavad esmase skriiningu,
üldsomaatilise seisundi hindamise, vajalike abiuuringute teostamise ja
spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest.
· Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad
esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate dementsusega inimest
kooldavate perede suunamisega perearstide konsultatsioonile.
· Õenduse esindajad vastutavad ka lõppstaadiumis patsientide hoolduse
eest, toetudes finaalstaadiumis patsiendi ravistandarditele.
Dementsus
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Heleriiii
Õppematerjali autor
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Dementsus vanadel inimestel Küsimused: 1. Mis on demenstsus? 2. Kuidas hakkab arenema dementsus, ja kellel? 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... 4. Kuidas progresseerib haigus? 5. Kuidas saab meditsiin aidata? 6. Kuidas kergendada patsiendi elu? Hüpotees: Tavaliselt diagnoositakse dementsust juba selgeltväljendunud haiguse perioodis. Kui õigeaegselt alustatakse raviga, siis on võimalik kauem säilitada nii haigete kui koduste elukvaliteeti. Vahel harva võib esineda ka dementsust, kus on tegemist pöörduva muutusega, kuid seda ainult varajase vahelesegamise korral. Üldiselt
1. Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta. Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng?
Magdaleena polikliinikusse, kus ma ta tohtrite hoolde andsin. Kas vana daami niisugune käitumine vihjab Alzheimeri tõvele? Terviselehe küsimustele soostus vastama Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloog Viiu-Marika Rand. Dementsus e elupuhuselt omandatud oskuste, intellekti ja mälu nõrgenemine ei ole kaugeltki ainult Alzheimeri tõve sümptoom. Mitme teisegi nn neurodegeneratiivse haigusega nagu näiteks Picki, Huntingtoni ja vahel ka Parkinsoni tõvega, võib kaasneda dementsus, samuti võib intellekti taandarengu põhjustada ajuinfarkt, traumadest tekkinud aju vigastused, närvisüsteemi kahjustavad nakkushaigused (süüfilis, borrelioos jt), aga ka mõned kilpnäärme haigused, vitamiinipuudus. Niisiis ei saa sellele vanaprouale panna Alzheimeri tõve diagnoosi enne, kui teised, sageli ravitavad neuroloogilised häired on uuringutega välistatud. Dementsust põhjustavatest haigustest moodustab Alzheimeri tõbi umbes 55 %. Tõbi on esinenud ilmselt juba
Selline käsitlus võib dementsetele inimestele olla vahendajaks teistega suhtlemisel, aidata säilitada paremat elukvaliteeti ning anda suuremat panust sotsiaalsesse keskkonda, milles nad elavad. (McEvoy jt 2014: 477 - 478). Dementsusega inimesele on tähtis turvalise ümbruse loomine lisaks sisemisele turvatundele. Turvatunde puudumine süvendab dementsuse kulgu. Olgugi et hooldataval on raskusi arusaamisega, on ta võimeline tabama ärritust ja viha hääles. Dementsus tekitab tihti söömisraskusi ning sellest tulenevalt ka kaalukaotust. Tekkinud olukorra lahendamiseks: saada jälile, mis põhjustab raskusi, lihtsustada tegevust ja läheneda individuaalselt vastavalt puude ulatusele. (Linnamägi jt 2008: 40 - 42). 5 2. PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATE OMASTEGA 2.1 Raskused tekkinud olukorrast arusaamisel
SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus väheneb, mis viib üle 65-aastaste populatsiooni osakaalu suurenemiseni. Seega muutuvad ühiskonnas aina suuremaks probleemiks ka selle vanusegrupi haigused (Linnamägi jt 2008: 5), sest vananedes kahaneb toimetulek ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel). Kõige sagedasem ajuhaigus vanemas eas on dementsus (Linnamägi jt 2000). Järgmise viiekümne aasta jooksul suureneb dementsust põdevate inimeste osakaal oodatavalt neli korda, sest rahvastik vananeb, prognoositav eluiga kasvab, kuid samas paranevad ka ravivõimalused ja meditsiinitehnoloogia (Alzheimer's Association 2007: 2 ). Kiiresti suurenev dementsussündroomiga isikute arv kujutab endast tõsist probleemi nii tervishoiu kui sotsiaalsüsteemile (Linnamägi jt 2004).
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis ALZHEIMERI TÕBI Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 Sissejuhatus e. mis on Alzheimeri tõbi: Alzheimeri haigus põhjustab aju närvirakkude järkjärgulise hävinemise, mille tulemusena aju muundub ja ei tööta enam normaalselt. Lõpuks Alzheimeri haigusega inimesed muutuvad aina vähem võimeliseks teha järeldusi väliskeskkonnast saadud informatsioonist ja ei suuda saata informatsiooni oma kehale. Alzheimeri haigust põdevad inimesed muutuvad võimetuks mõtlema, meenutama ehk mäletama, arusaama ja otsustusvõimetuteks. Neil tekivad probleemid selliste igapäevaste asjadega, nagu riidesse panemine, söögi valmistamine või ka kasvõi auto pesemine. Lõpuks nad pole enam võimelised enda eest hoolitsema ja hakkavad arenema teised haigused, nagu näiteks pneumoonia, mis teatavasti lõppeb
Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia,
põie- ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus apaatia, initsiatiivsus, ükskõiksus, puudulik abstraktne mõtlemine, pseudodepressioon Medaalne frontaalne kahjustus akineetilisus, uriini pidurdamatus, sõnalise väljendumise häire. Põhjusteks: kasvaja, trauma, hemorraagia, frontaalne dementsus. Primitiivsed refleksid (haarderefleksid, imemisrefleks), kõnnakuhäire, vastupanu jäsemete pasiivsele liigutamisele(paratoonia), asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, liigutuste imiteerimine(ehhopraksia), kuuldud lausete ja sõnade kordamine(ehholaalia) Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud (kompenseeritakse teise poolega). Parietaalsagar e kiirusagar on mitmekülgse rolliga olles vajalik meeltelt tulnud sisendi teadvustamiseks ja ka kujutluste teadvustamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid