50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janzap
Õppematerjali autor
Kuressaare Gümnaasium Evald Okas Referaat kunstiajaloos Kristina Oolu 11 c klass Kuressaare 2008 2 ELULUGU Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst. 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest................................................................................13 Maalid................................................................................................14 Graafika...............................................................................................15 Eksliibrised..........................................................................................16 Kokkuvõte.........................................
sarnaseid negatiivseid termineid: poststrukturalism (Annus, 2009), postkolonialism (Annus, 2009), dekonstruktsioon, detsentralisatsioon, demüstifikatsioon jms (näiteks Destudio rühmitus 1990ndate eesti kunstis), kuni naljaga pooleks loodud terminini „postperekond“, nagu kõlas ühe näituse pealkirjas. DeStuudio dekonstruktivistlik autoportree – Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila 1990ndate I pool 1979 Jean-François Lyotard – termin “postmodernism” (1979 “Postmodern Condition” prantsuse, ingl keeles) post+modernism (negatiivne sõnastus, sõltuv modernismist) „Modernismi-järgne“ olukord Jeffrey Shaw. Loetav linn. Interaktiivne installatsioon, 1990. Külastaja istub jalgratta sadulasse ja hakkab väntama – ratas seisab paigal, kuid
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kumu kunstimuuseum koosneb kahest os
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika objektiks pole mitte maa, vaid p
ZEMGALE · 10 733 km2 LÄTI MAATUNDMINE · 12 linna · 2 vabariigi linna o Jekabpils 1670 U 27 000 el o Jelgava 1265 U 66 000 el Liivi ,,linn" Hertsogriigi keskus 1697.a Peeter I Läti Maaülikool Prata Vetra kodulinn BAUSKA · 1443 · Linnus · Musa ja memele · Kantri festival · Bauska õlu RUNDALE LOSS · Hersog E.J. Bironi suveresidents · 1972 muuseum · 2 korrust · 138 ruumi · 3 korpust · Prantsuse aed TERVETE · 1977
1. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ALUSPÕHIMÕTTED 1.1 Rahvusvahelise õiguse definitsioon ❑ Rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide jt rahvusvahelise õiguse subjektide vahel ❑ Millised need ’teised’ subjektid on, selle üle on erinevaid arvamusi ja see on ka ajaloos muutunud – nii nagu on ka riiklus võtnud ajaloos erinevaid vorme. Kindlasti kuuluvad siia tänapäeval riikide poolt moodustatud rahvusvahelised organisatsioonid oma pädevuse ulatuses. ❑ Teisi lähenemisi: rahvusvahelisest õigusest kui pelgalt ‘normide kogumist’ rääkimine on liiga staatiline ega peegelda täit tegelikkust. RÕ on protsess, milles nii õigusnormidel kui ka poliitikal on tähtis roll; RÕ kui ’rahvusvaheliste suhete keel’. 1.2 Rahvusvaheline avalik ja rahvusvaheline eraõigus ❑ Rahvusvaheline (avalik) õigus erineb rahvusvahelisest eraõigusest, mis on oma olemuselt siseriikliku õiguse osa, peamiselt ko
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid