Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kergejõustik Eestis 21.sajandil (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

KergejõustikEestis 21.sajandil

Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda,et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad,heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänudkergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud,kuid ometigi väärib seegi mainimist.

Jooksmine


Lühimaajooksusehk sprindis peabvõistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal;kasutatakse madallähet. Stardisignaaliannab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamistepuhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju,korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid);lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematelvõistlusmaadel kuni 25 jooksjat.
Massiliseosavõtuga pikamaajooksus(linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000.
 
Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100mteatejooksus 100m ). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käestkätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes .
 
Tõkkejooksuspeavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikuldistantsidel 10).
Eesti:
Meeste100 meetri jooks
2001-2006
10,28
Argo Golberg
2003
10,48
Kristjan Rahnu
2002
10,51
Marek Niit
2006
10,56
Henri Sool
2003
10,60
Erki Nool
2001
10,62
Martin Vihmann
2002
10,66
Maidu Laht
2002
10,68
Kristjan Reinaru
2006
10,70
Maido Mesipuu
2006
10,72
Taavi Liiv
2006
Tuule tugevus teadmata:
10,64
Tarmo Jallai
2006
Meeste200 meetri jooks
2001-2006
20,96
Marek Niit
2006
21,05
Martin Vihmann
2005
21,11
Henri Sool
2003
21,41
Maidu Laht
2002
21,42
Mikk Joorits
2003
21,44
Argo Golberg
2002
21,46
Erki Nool
2002
21,65
Kristjan Reinaru
2006
21,73
Ahti Michelson
2005
21,77
Taavi Liiv
2006

Meeste400 meetri jooks
2001-2006
46,23
Erki Nool
2001
46,99
Martin Vihmann
2004
47,35
Mikk Joorits
2003
47,53
Henri Sool
2006
47,66
Arbo Maisa
2001
47,80
Urmet Uusorg
2001
47,94
Maidu Laht
2004
47,96
Indrek Tustit
2002
48,04
Lauri Birkan
2004
48,22
Andrei Oll
2002


Meeste800 meetri jooks
2001-2004
1.47,84
U. Uusorg
2001
1.49,31
R. Fosti
2002
1.50,34
E. Leibak
2003
1.50,82
R. Mitt
2003
1.50,86
K. Lilleoja
2004
1.51,49
M. Soesson
2004
1.51,68
P. Põldmaa
2001
1.51,77
S. Treufeld
2003
1.51,78
P. Lehismets
2002
1.52,13
N. Vedehin
2004

Meeste1500 meetri jooks
2001-2004
3.46,60
N. Vedehin
2004
3.48,99
R. Fosti
2002
3.51,23
T. Nurme
2004
3.53,10
R. Mitt
2003
3.53,11
T. Lillelaid
2003
3.54,39
R. Ütsmüts
2002
3.55,67
M. Metsma
2001
3.57,65
S. Treufeld
2003
(3.58,62)
V. Košelev
2001
3.59,51
R. Rünk
2002

Meeste 5000 meetri jooks


2001-2004
13.46,61
P. Loskutov
2001
14.23,63
M. Pirksaar
2001
(14.36,77)
V. Košelev
2002
14.43,67
K. Tiislär
2001
14.48,73
A. Saveljev
2004
14.53,5
T. Tarm
2002
14.58,65
R. Ütsmüts
2002
15.01,57
H. Sarapuu
2002
15.03,73
E. Kilki
2004
15.11,84
S. Tšerepannikov
2003

Meeste 10 000 meetri jooks


2001-2004
(30.37,72)
V. Košelev
2002
30.45,58
P. Loskutov
2001
31.25,78
M. Pirksaar
2003
31.32,13
T. Tarm
2002
31.41,70
Ü. Matt
2002
31.54,39
A. Saveljev
2003
31.59,8
N. Vedehin
2003
32.20,1
U. Põldre
2001
32.48,7
R. Nõmm
2003
32.52,71
A. Lein
2002

Meeste maraton
2001-2004
2:08.53
P. Loskutov
2002
2:18.29
M. Pirksaar
2002
2:22.23
T. Tarm
2002
2:25.40
U. Põldre
2002
2:28.17
K. Tiislär
2003
2:30.18
E. Kaigas
2001
(2:31.29)
V. Košelev
2001
2:34.31
A. Lein
2002
2:35.41
M. Lehtna
2004
2:40.22
V. Bõtšuk
2001


Meeste110 meetri tõkkejooks

2001-2006
13,62
Tarmo Jallai
2006
13,97
Andres Raja
2006
14,00
Rene Oruman
2006
14,20
Kristjan Rahnu
2003
14,36
Indrek Turi
2003
14,40
Erki Nool
2001
14,48
Indrek Kaseorg
2001
14,48
Juri Kofanov
2003
14,52
Madis Kallas
2006
14,57
Riho Õll
2006

Meeste400 meetri tõkkejooks
2001-2006
50,74
Andrei Oll
2003
50,93
Indrek Tustit
2002
52,19
Aarne Nirk
2006
52,71
Lauri Birkan
2004
53,03
Kristjan Suur
2001
53,87
Märt Kroodo
2006
53,97
Reigo Jörsi
2005
54,82
Teet Laeks
2001
54,86
Georg Vladimirov
2006
55,19
Ragnar Linnas
2005
Meeste3000 meetri takistusjooks

2001-2004
8.54,15
K. Tiislär
2001
8.57,15
A. Saveljev
2004
9.05,85
S. Tšerepannikov
2002
9.21,29
S. Viks
2001
9.36,16
M. Mooses
2003
9.37,61
M. Metsma
2003
9.39,69
A. Müür
2004
9.39,83
I. Eeriksoo
2004
9.47,01
A. Vaštšjonok
2001
9.47,46
M. Nõmme
2001
 


Hüpped
Hüppeist kuuluvadkergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- jakolmikhüpe.
Kõrgus-ja teivashüppes saabvõistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset. Kõrgushüppesvõib latti ületada mitmel viisil; pärast Mexico OM-i (1968) onainuvalitsejaks saanud nn. flopp ( latt ületatakse, selg ees, jamaandutakse turjale). Teivashüppes hüpatakse ülipainduvasirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga.
 
Kaugus-ja kolmikhüppes jaguneb
Vasakule Paremale
Kergejõustik Eestis 21 sajandil #1 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #2 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #3 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #4 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #5 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #6 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #7 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #8 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #9 Kergejõustik Eestis 21 sajandil #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alice Edel Õppematerjali autor
On toodud näited eesti sportlastest ja nende saavutustest aastatel 2001 kuni 2006.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
36
xls

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

Ebaõnne oli Eestil veelgi Pavel Loskutovi ja Andrus Värniku vigastustega kõrvalejäämise osas. 16 Medalid Eestile tulid ja seda oodatult kettaheites, kus medalita jäämine oleks olnud isegi suurem üllatus kui näiteks kaksikvõit (meenutagem, et ka Virgilius Alekna sai kvalifikatsioonist edasi alles kolmanda katsega). Kokkuvõttes oli ebaõnnestumusi ja alla oma võimete esinemist paraku rohkem kui õnnestumisi. Aga ärgem unustagem, et kergejõustik on spordialade kuninganna ning seal Euroopa või maailma tasemel läbi lüüa pole sugugi kerge. Ja ometi on meil tegijaid, kes seda jätkuvalt suudavad. Donatas Narmont Sporditähe väljaandja EM-i lõplik medalitabel: Koht Riik Kuld Hõbe Pronks 1 Venemaa 12 12 10 2 Saksamaa 4 4 2

Kehaline kasvatus
thumbnail
33
docx

Kergejõustik

1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise

Kehaline kasvatus
thumbnail
11
docx

Kergejõustik

tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 ­ 195 m vahel. Vana ­ Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustusteks. Sportlikud saavutused on hoolika töö tulemus, et see on elustiil. Kõik peab aga millestki algama. Eestile oli 2009 aasta suvi oluliseks verstapostiks kergejõustikus. Eesti kergejõustik sai 100 aastaseks. 1. Kergejõustikualad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.

Kehaline kasvatus
thumbnail
13
docx

Kergejõustik

ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150­190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
12
doc

Kergejõustik 2009 väike uurimistöö

Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti kergejõustik 2009 uurimustöö ***** 12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3

thumbnail
12
docx

EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU

kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000) ja Gerd Kanter kettaheites(2008) Kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit.Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. (Annaabi.ee 2013) Pilt 1 Gerd Kanter heiteringis 2.MITMEVÕISTLUS Kümnevõistlusi korraldatakse meestele, naistele on aga seitsmevõistlus.Kümnevõistlus kestab kaks päeva.Esimesel päeval toimuvad järgmised alad:100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks.Teisel päeval:110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m jooks.Iga ala pealt saab teatud arvu punkte vastavalt tulemusele

Sport
thumbnail
16
doc

Kümnevõistlus

Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16

Kehaline kasvatus
thumbnail
7
odt

Kergejõustiku referaat

või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta

Sport




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun