Laulev revolutsioon 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt kevadel avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees Velliste 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales
........... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME............................................................................................................................. 9. Laulev revolutsioon..................................................................................................... 10. Balti kett..................................................................................................................... 11. Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal................................................................ 12. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused............................................................. 13
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas. C) NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Võidurelvastumises oldi alla jäänud USA-le; täielikult ebaõnnestus katse saada enda kontrolli alla Afganistan; paljud senised liitlased hakkasid finantseerimise vähenedes NSV Liidust ära pöörama jne. Saades aru
Eesti taasiseseisvumine 1985 aasta kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse. Riigi majandus oli kokku varisemas, senised riigijuhid olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur ja järk-järgult hakkas laienema
Eesti taasiseseisvumine Pärast Teist maailmasõda, kui sakslased olid kaotanud ja lahkusid Eestist, okupeeris Nõukogude Liit 1945. aastal MRP salajase protokolli järgi Baltiriigid, sh ka Eesti. Siin kehtestasid nad käsumajanduse ja poliitilise võimu ainsaks kandjaks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Okupatsioon kestis kuni 1991 aastani, mil Eesti viimaks taasiseseisvus. Mis lubas Eestil Nõukogude Liidust pääseda? 1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroika ja glasnosti. Perestroika
MUUTUSED ENSV-s VAINO VÄLJASE AJAL. REFERAAT Koostas Madis Veeäär Pärnu Hansagümnaasium 10c Pärnu 2009 Eesti olukord enne Väljase ametisse määramist Vaino Väljas oli EKP Keskkomitee esimene sekretär aastatel 1988- 1990. Ta juhtis EKP reformimist ja osales Eesti iseseisvusliikumises. Olulisemad sündmused Eestis kuni 1988 aastani: · Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985.aastal ja Moskvas väljakuulutatud uuenduspoliitika, mis esialgu Eestis erilist vastukaja ei leidnud 1987.a. fosforiidikampaania, mis oli rahva esmakordne ulatuslik protest NSVL keskvõimude plaani vastu hakata Virumaal fosforiiti kaevandama 1987 augustis loodi Molotov- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele 1987 sep
Ajalugu Uus ärkamisaeg Ja taasiseseisvumine Referaat Nimi: Romet Auli Kursus: E3 1 SISUKORD 1. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS…………………………………...…………………..3 2. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE ………………………...…………………….4 3. LAULEV REVOLUTSIOON……………………………………………………......5 4. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE………………………....6 5. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON…………………………………………..…7 6. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE………………………………………..….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………...
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumis
Kõik kommentaarid