50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
moldre
Õppematerjali autor
Seetõttu on äärmiselt tähtis eristada nartsissismi (normaalsuse piires kõrgest) enesehinnangust ning teistest sarnastest iseloomujoontest nagu endale meeldimine, enesetunnustus ja kindlus. Nartsissism põhineb egol ja minapildil. 3 2. NARTSISSISM JA KÕRGE ENESEHINNANG Inimesest, kes paistab silma mõõdutundetu usuga oma võimetesse, saab suure tõenäosusega juht. Kuid mitte tingimata parim juht -- nartsissist ei ületa teisi oma liidrivõimetelt. Nartsissist on egoistlik ja vähese empaatiavõimega tüüp, kes liialdab oma annete ja võimetega. Teadlased rõhutavad, et nartsissismi ja kõrge enesehinnangu vahele ei saa panna võrdusmärki. Kõrge enesehinnanguga isik on enesekindel, sarmantne ja hooliv ning otsib teistega lähedust. Nartsissistidel on oma talendist ja võimetest põhjendamatult hea ettekujutus ja nad hoolivad endast rohkem kui teistest. Pole üllatav, et nartsissistidest saavad juhid
hingeelust. Agressiivsus kuulub haiglase eneseimetluse olemusse, aga ta ei pruugi olla avalik. Ta võib avalduda ka vaimse vägivallana, vajadusena teine inimene alla suruda või teda oma huvides tegutsema panna. Nartsissistlikus iseloomuhälbes on eristatud kolme astet (2), neist raskeim, mille puhul areng kaldub kõrvale kõige varem, sisaldab psühhopaatiat. Mõned uurijad samastavadki nartsissismi raskeima astme psühhopaatiaga. (3) Tuleks veel kord rõhutada, et agressiivsus ja nartsissistlik arenguhäire ei ole üks ja sama. Agressiivsus on raske nartsissistlik hälve, kuid patoloogiline nartsissism, eriti selle kõrgemad vormid, võib esineda ka ilma agressiivsuseta. Samas ei anna iga agressiivne käitumisviis veel tingimata märku nartsissistlikust hälbest, küsimus võib olla ka vääras õppimisviisis. Raamat on jaotatud kümnesse teemasse, mida autor käsitleb eraldi peatükkidena. Esimeseks teemaks on natrsissistlik iseloomuhälve
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala NARTSISSTLIK ISIKSUSEHÄIRE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 Nartsissistlik isiksusehäire 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT...................................................................................4 1.1. Isiksushäirete tüübid....................................................................................................5 Tabel 1. Isiksushäirete jaotus..........................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad
austatakse. Väikese lapse agressiivsele käitumisele järgneb tavaliselt karistus, see omakorda tekitab temas veel rohkem trotsi, mille elab ta hiljem välja näiteks lasteaias teisi lapsi hammustades, lükates ning asjade ära võtmisega. Oma referaadist keskendun ma lapse agressiivsele käitumisele. Milliseid agressiivsuse liike on olemas ning kuidas saab neid omavahel eristada. Alati ei pruugi lapse agressiivsus olla tingitud mingist tagamõttest. See kui laps ehk korra kelleltki mingi asja enda kätte võtab ei tähenda, et ta oleks agressiivne. 1. AGRESSIIVSUS Agressiivseid inimesi iseloomustavad sellised tunnusjooned nagu ebapiisav empaatiavõime, positiivne hoiak agressiivsete käitumisviiside kasutamise suhtes, enesekontrolli puudulikkus ja liigne enesekesksus. Neile on omane positiivne hoiak agressiivse käitumise suhtes ja negatiivne hoiak ohvri suhtes (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). 3
Mure Need mõjutavad last sünnieelsel perioodil, ka esimestel kuudel. Stress toob kaasa rahutu lapse, nutab rohkem, magab halvemini. See võib hakata mõjutada nende edaspidist sotsiaalset arengut. Suhtlemisvõimalus lapsega sünnieelses perioodis. Laps mäletab pärast sündi neid hääli, mida ta kuulis enne sündi ( ema südame löögid, ema ja isa häält). Ka sünnijärgselt peab kohe suhtlema hakkama. Kui isa saab esimestel tundidel lapse sülle, on hiljem vähem kohmakamad. Niipea, kui laps sünnib, tuleb panna pesemata veel ema kõhu peale ja laps hakkab roomama rinna poole. 4. Teratogeenide olemasolu (kemikaalid, ravimid, droogid, olmemürgid, taimekaitsemürgid, suurtes toosides vitamiinid C, D, A, alkohol, nikotiin, narkootikumid, kiiritus, kosmeetika ). 5. Sünnieelse suhtumise probleem. Teooriad: Grof. S. teooriad : sünnitusprotsessi tagajärjed jätavad inimese psüühikas-se traumaatilised jäljed. Raseda emotsioone on võimalik korrigeerida ja arendada
1. Mis on enesehinnang Enesehinnang on ettekujutus iseendast eneseväärikus , enesekindlus , endaga toimetulek, endaga rahulolu , endast lugupidamine ja paljud muud omadused , mis mõjutavad enesehinnangut. See ei ole ainult positiivne arusaam iseendast, pigem peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest. Inimene hindab seda läbi sotsiaalsete tegevuste, nende kordaminekute ja teiste poolt saadud tagasiside toel ( Donley, Keen 2009). Positiivne enesehinnang on see, mille poole laps püüdleb. See võimaldab talle psühholoogilise "ellujäämise". Laps võitleb ja tegutseb pidevalt selle nimel. Laps vajab, et teda armastatakse, mõistetakse, tunnustatakse, austatakse (Lasteaed Lepatriinu 2009). Enesehinnang on inimese üldine arusaam endast ning kuidas ta ennast kui inimest hindab. Kui hinnang on negatiivse tooniga, siis saamegi rääkida madalast enesehinnangust ( Fenell, 2009). Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad
Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii, nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud. On kaks võimalust: kas nad on radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita poliitika üldse. Kunsti valdkond on samuti sagedane seda tüüpi inimeste pärusmaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid