Anarhia, mäss või vastastikune abi? (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus

determineeritus. Mida saab determineeritud käitumise juures nimetada headuseks? Ning mis on "headuse" mõte, kui ta ei sisalda eetilist heakskiitu ("hea" mõiste eeldab valikut "hea" ja mitte-"hea" vahel)? Võib vastata, et "hea" käitumine ongi inimese determineerituse üks osa. Sel juhul poleks aga ka viidata kuritegude puhul võimalik viidata käitumise tingitusele: arvatavasti ei arvanud anarhistid siiski, et "hea" käitumine on tingitud, või siis arvasid, et "hea" käitumine on tingitud vaid teatud tingimuste olemasolul. Viimane on aga sügavalt kaheldav. Siiski näitab anarhistide tingituse-eeldus, et kriminaalteooria põhineb teisel, mittetingituse-eeldusel, mis on sama vähe tõestatud. Kolmandaks leiavad anarhistid, et õigussüsteemis ei võeta arvesse inimese enda ratsionaalset arusaamist moraalist ja piiratakse nõnda tema vabadust. Viimase mõiste

Filosoofia

32

odt

Eesti punk

TAPA GÜMNAASIUM Andra Udeküll 11.a klass EESTI PUNK Uurimistöö Juhendaja:Helve Lees TAPA 2011 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS...............................................................................4 1.1 Anarhia.............................................................................................................................6 2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE..............................................................9 3. EESTI PUNKBÄNDID NING KONTSERDID..................................................................11 3.1 Punkansamblid enne 1990.............................................................................................12 3.2 Punkansamblid peale 1990.......

Uurimustöö

11

docx

Hasso Krull

Ma arvan, et ta võiks kõigepealt lugeda «Meetrit ja Demeetrit». See pole küll mingisugune autoportree, minu isikut on seal vähe tunda. Pigem on ta kokku pandud nagu tänapäeva dzäss ­ nagu koosseis, kus üks mängija on Põhja-Aafrikast, teine Indiast, kolmas Lõuna- Ameerikast. See on ka tulevikku projitseeritud eepos, tegevusaeg on lähem tulevik, näiteks aeg, mil Euroopa hakkab vee alla jääma. Millised võiksid olla need eripärased elemendid, millest moodustub eesti mõtlemine või eesti kultuuri kogum? Kas meil on mingi päris oma kiri või muster? Mingi konstellatsiooni omapära on kindlasti olemas. Aga selle määratlemine pole mulle vist eriti tähtis. Kas eesti rahvas läheks sellest paremaks, kui meil oleks palju veidraid kujusid ja suuri röövleid (nende pärast kakeldakse ju eriti), keda teistel pole? Võõrsil tegeled selle küsimusega rohkem. Näed, et teiste mentaliteet erineb; oma kogukonna

Kirjandus

92

pdf

PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991

isetegemist ja –mõtlemist, enamusest eristumist, ideede kahtluse alla seadmist, avatust, rohelist eluviisi, valmidust kogeda, soovides oma tegevusega halli massi šokeerida ning mõtlema panna. Loomulikult ei pea iga punkar endas kätkema kõiki eelpool nimetatud tunnuseid, olgu need pigem pidepunktiks keskse idee mõistmisel. Ehkki punki võib sapiselt degradeerida ka noorte alkohoolikute lõhkumisiha väljenduseks või pelgaks sooviks radikaalselt eelmisest põlvkonnast erineda, selgitan käesoleva bakalaureusetööga, miks oli punkliikumine ENSVs rahvakultuuriliselt tähtis nähtus, milles tollane punkliikumine seisnes ning miks sellesse subkultuuri ei tohiks suhtuda vaid kui järjekordsesse noortemoodi. Muuhulgas uurin punkliikumises osalenute suhtumist punki kui nähtusesse, uurida, mis olid tollase punkliikumise eesmärgid, milline oli selle mõju

Ühiskonna uurimine ja analüüs

6

docx

Filosoofia

Noorim filosoofia haru, Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. 2. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu, maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav. Vahetud: (Müüdiline, kristlik-religioosne) Teoreetilised: (filosoofia, teoloogia,teadus) MÜÜT: hõimu või sugukonna algkogum, etumoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Jumalad olid inimnäolised, viibisid inimeste keskel, neid iseloomustasid inimlikud pahed. Olulisim erinevus: jumalad ei suutnud surra, varjatusse minna. Surma mõistsid kreeklased ära-oluna, mitte olematusena. Siit võrsus ka esimene filosoofia küsimus: mis (milline olev) oli kõige alguseks-aluseks

Filosoofia

12

docx

Vabadus läbi minu silmade

Filosoofia Tallinna Tehnika Ülikool 02.11.2015 Vabadus läbi minu silmade Sissejuhatus Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid

Filosoofia

88

docx

Rahvusvahelise poliitika loengud

I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama,

Rahvusvahelised suhted

13

odt

REALISM JA GRUUSIA SÕDA

.......................................................... 2 2. Realismi tutvustus.................................................................................................................... 2 2.1 Teke ning ajalugu............................................................................................................... 2 2.1 Realismi põhiarusaamad.................................................................................................... 2 Igaüks enda eest, anarhia..................................................................................................... 2 Tugevam jääb ellu................................................................................................................. 2 Hobbes ja Morgenthau.......................................................................................................... 2 3.Gruusia sõda.......................................................................................................

Ajalugu

Kommentaarid (0)