Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda
energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gammakiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Tuumkütus Kuna looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U238 ja väga vähesel
Tuumaenergia Koostas: Juhendas : Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse
Geotermaalelektrijaamad 0.3 Päikeseelektrijaamad Tuuleelelektrijaamad 0.06 0.01 0 Hüdroelektrijaamad Geotermaalelektrijaamad Päikeseelektrijaamad Põlevkütus-soojuselektrijaamad Tuumaelektrijaamad Tuuleelelektrijaamad Vajadus tuumaenergia järele 21. sajandi alguses võib täheldada selgeid märke tuumaenergeetika taassünnist, mida tõukavad tagant elanikkonna arvukuse kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus, mure globaalse soojenemise pärast. Eeldused taassünniks on kaalukad ja põhjendatud, sest tuumaenergia on CO2-vaba keskkonda mittesaastav ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab näiteks 31 % Euroopa Liidu elektrist).
VI Tuumariigid VII Varitsev oht lk 6 VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti lähisriikides lk 7 IX Korduma kippuvad küsimused lk 8 X Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjalid lk 11 2 I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse
Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma-kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Tuumajaama plussid ja miinused Plussid 1. Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. 2
TUUMAENERGIA Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. KASU. Tuumaenergiat on kasutatud elektri tootmisel juba 50 aastat. Selle aja jooksul on tuumaenergeeti ka läbinud pika arengutee. Praeguseks on ehitatud ligi pooltuhat erineva konstruktsioon iga tuumajaama. Elektrienergia t vajatakse üha enam. tuumaenergia on üks suuremaid elektrienergia allikaid, 443 tuumajaamas üle maailma toodetakse 17% kogu elektrienergia st ja seda kasutab umbes miljard inimest. tuumaenergia kasutamine on elektri tootmiseks paratamatu mitmel põhjusel. Esiteks, ei saa lõputult jätkuda seni domineerinud fossiilsete kütus
kasvuks prognoositakse 1,6%. Seda kõike silmaspidades, suureneb järjest vajadus leida alternatiive fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial
Kõik kommentaarid