50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaja jap
Õppematerjali autor
Arvustus Laulev Revolutsioon James Tusty, Maureen Castle Tusty Iga tulihingeline eestlane on kordki elus laulupeol käinud, selles pole kahtlustki. Eestlased- laulurahvas? Nii ju räägitakse. Meie ise räägime. Lausa legendina on õhku tõusnud jutud meie vabaks laulmisest ning tänaseks on sellest kokku monteeritud ka film. ,,Laulev revolutsioon" on ameerika filmitegijate Maureen Castle Tusty ja James Tusty nägemus Eesti lähiajaloost. See on film, mille tegemine võttis aega neli aastat. Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. Film on ise inglisekeelne, küll aga on täiesti olemas eestikeelsed subtiitrid. Pärast filmi olen
( L.Parek , T. Kelam jt.)ja teised eesti iseseisvuse eest võitlejad. Olid vist tegu Molotov- Rippendropi pakti aruteluga, et see õigustühiseks tunnistada. Sellest räägiti televiisoris, kuulasin, asi jättis mind suhteliselt ükskõikseks tol ajal. Laulev revolutsioon ? Mida tundsite? Mida teate sellest? Mida sellest räägiti? 3. Laulev revolutsioon 1988 (Sel aastal möödus sellest 20. A, toimus öölaulupidu). Omal ajal kui see toimus, oli see peaaegu, et uskumatu- võimas, rahvast meeletult, jälgisin ise kohapeal Lauluväljakul. Mäletan kõnesid A. Mattiseni laulud isamaalised jt. LISA 3. SUULINE KÜSITLUS TIIU VIIRESELE Mida mäletad fosforiidisõjast? Mida tundsid? Ise ka osalesid? Kuidas liikus Informatsioon
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
ta ei analüüsi selle muusika juuri ja taustu. tema jaoks on probleem see, et see muusika on vormiliselt liiga vähe vulgaarne, liiga vähe pealetükkiv. ta näeb selles klassikalise muusika lahjendust. see ilmub paremini nähtavale hiljem, aga adorno ei näe seda. kui te vaatate holliwoody filmi, siis selle helikeel on harilikult 19s romantilise klassikalise muusika helikeel. see pole muidugi juhus. filmikunst oli vaja maha müüa keskklassile, kes on ostujõuline. film pidi lahti saama vooliku peal seismise efektist. selleks et filmikunst saaks läbi lüüa, pidi ta kasutama olemasolevaid kunstiesteetika raame. vaja oli ostujõulise keskklassini jõuda. sellistel võis kodus olla ka mõni noot ja isegi klaver. ja seega sobis romantilise klaverimuusika traditsioon väga hästi. mitte ainult ei aimatud järele romantilise muusika laadi, vaid tsiteeriti suurte lõikude kaupa. massikultuur kujunes välja klassikalise muusika baasil
end. Meeleheitest tapab Juudit Olovernese, lõikab pea maha ja läheb tagasi Petuuliasse. Seal tunnistab üles oma mehe Manasse tapmise, ei nõustu Osiase ettepanekuga tema naiseks saada. Osais tapab end, et Juuditit päästa. Sõnum: Kus lõppeb kangelaslikkus ja algab kuritegelikkus? Üksteisest möödarääkimine. Tsitaat: Siimeon: ,,/.../ Paneb torm pahaks, kui teda sõimatakse, või muudab voolav vesi käiku, kui teda pilgatakse? Jätab rohi tärkamise needmise pärast või vaikib laulev linnuke meie naeru pärast? /.../" Pilet 13: ,,Tõde ja õigus", romaani osade tutvustus ja loetud osa(de) lähivaatlus ,,Tõde ja õigus" on viieköiteline epopöa. I 1926, II 1929, III 1931, IV 1932, V 1933. Tegu on pereromaaniga ühe pere lugu. Tehtud palju dramatiseeringuid. I ja II on küllaltki autobiograafilised. Tõsieluliselt Põhja- ja Lõuna-Tammsaare talu. II on Treffneri koolist. I on ,,Võitlus loodusega", II on ,,Inimene ja jumal".
Teaduslikud avastused: Einstein ja Freud (oluline kunstides). Kõige selle tulemusena tekkis väga palju erinevaid voole, mille ühiseks eesmärgiks oli vanade traditsioonide hülgamine. Ihalus uue järgi tuli sajandivahetusel: uue ootus. Ühisjoon ka tugev seotus kujutava kunstiga. Teatris sünteesiti erinevaid uusi zanre: kabaree, varietee, tsirkus, spordivõistlused. Teatraalsus kasvas. Valdavamaks muutus fragmentaarsuse esteetika. Elu ja teatri piir ähmastus. Veel enne helifilmi laenasid film ja teater üksteiselt. Umbes kuni 1915 laenas film põhiliselt teatrist: vaatustesse jagamise, misanstseenilised konventsioonid, loo jutustamine, näitlemisviis, muusika kasutamine (mängiti laval ekraani ees). Filmitegijad vaatasid teatrile kui madalamale kunstile; film populaarsem, haarab masse. I MS lõpuks oli tehnika nii kaugel, et film levis järjest laiemalt. 20ndatest 60ndateni mõjutas film juba teatrit. Filmikunst populariseeris teatri avangardseid voole
Lööklaulu ilmet on määranud vastaval ajal moes olnud muusikastiil. Kahekümnendatel, kolmekümnendatel, neljakümnendatel oli mõjutajaks jazz. Kolmekümnendate populaarsemaks lööklaulude esitajaks oli Bing Grosby (1904- 1977), kelle esituses sai tuntuks J. B erlin i “W h ite C h risth m as” sam anim elisest filmist. Neljakümnendatel- viiekümnendatel saavutas enneolematu kuulsuse Frank Sinatra (s.1915) Saksamaal nim etatakse lööklaulu laagriks. T untum ad šlaagrilauljad olid film inäitlejad Zarah Leander (1902- 1981) ja Marlene Dietrich (1901- 1992). Populaarseim sõjaaegne šlaager oli “Lili Marleen”. (O riginaal pärineb m uide m itte II, vaid juba I maailmasõja ajast, kui H ans L eip kirjutas luuletuse “L ied ein es jungen W achtpostens- L ili M arleen”- e. k. – “N oore vahisõduri lu gu – L ili M arleen”. 1937 aastal kirjutas sellele meloodia Rudolf Zink, kuid menu ei saabunud. Hiljem kirjutas sellele tekstile viisi Norbert Schulze
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid