Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Robert Schumann´i elulugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Robert Schumann´i elulugu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Käthlin Pärli Õppematerjali autor
Robert Schumanni elulugu ja panus muusikasse

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Robert Schumann

Robert Schumann 1810-1856 Robert Schumann sündis Saksa provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810.a. raamatukirjastaja- ja kaupmehe perekonnas. Koduses kirjalikus õhkkonnas tutvus ta ka Haydni, Mozarti, Beethoveni jt. muusikaga. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Isa surres valis ta juuraõpingud Leipzigis. Seal jätkas ta klaveri õpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 1828­1830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. Heidelbergi ülikool, koolivaheajal külastades Itaaliat, tutvus sealse ooperiga ja kuulis 1830.a. Frankfurdis Paganinit. See avaldas talle väga suurt mõju ja ta otsustas, et temast peab saama Pianist

Muusika
thumbnail
3
odt

Schubert,schumann,chopin

Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827). Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) ­ 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadustt, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides

Muusika
thumbnail
7
doc

Romantism; F. Schubert, H. Berlioz ja E. Grieg

Nii kaua ta õppis, kui kohtus klaveripedagoogia. Friederich Wieck. Selle mehe tütrest sai ka Schumanni naine. Tahtis kiiresti areneda ja tahtis kasutada küroplastiat. (sõrmede painutamine) tal tekkis pianistlik invaliidsus, näpud paistes. Seadeldis rikkus ta käed ära. Tema lemmikinstrumendiks sai klaver, hakkas kirjutama muusikat sellele. Samal ajal sai ka alguse tema muusikakriitiline tegevus. Esimene artikkel oli pühendatud sellel ajal tundmatule heliloojale ,,Chopään". 1834 hakkas Schumann välja andma oma isklikku muusikaajakirja ­ ,,uus muusikaajakiri". Filisterlus ­ vananenud klassikalised ideaalid, filistrid on siis vananenud ideaalidega muusikud. Ta tahtis ühendada kõik elavad ja surnud muusikud ühte liitu. Davidsbund - Davidsbündlerid ­ Tsükkelkarneval kujutab endast variatsioone neljale tähele. A; S; C; H Asch on linn kus elas Schumanni noorpõlve armastus. Paneb igale tähele ühe noodi. A=A, S=Es, mi bemoll. C=C do H=H Si.

Muusikaajalugu
thumbnail
6
docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

Schubert oli tohutu inspiratsiooniga luues palju zanre: missad, klaveripalad, sümfooniad (10). Lõpetamata sümf ( h-moll, peetud kõige süngemaks helistikuks romantikute seas) kaks osa, aga ka nii terviklik. Loodud samaaegselt Beethoveni IX, kuid avastati hiljem 1865 Esimene romantiline sümf. (eelmised Mozarti vaimus) Saatuse jõu ja üürikeste õnnemomentide vaheldumine. Laulvad teemad. Schubertit peetakse üheks geniaalsemaks meloodiameistriks. K: I osa ROBERT SCHUMANN 1810 ­ 1856 Saksa helilooja , pianist , muusikakriitik Alates 13 aastaselt esines pianistina. 20 aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku ning suured valud, nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti. Hakkas tegelema heliloominguga. Schumann oli keskpärasuse tuline vastane ja ta sõbrad lõid uue ja eesrindliku muusikalehe Neue Zeitschrift für Musik, kus enamik artikleid oli Schumanni kirjutatud

Muusika
thumbnail
29
doc

Muusikaajalugu

Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem. Kõrgromantism 1830-1850 Hector Berlioz 1803-69 Felix Mendelssohn 1809-47 Fryderyk Chopin 1810-49 Robert Schumann 1810-56 Ferenc Liszt 1811-86 Richard Wagner 1813-83 Giuseppe Verdi 1813-1901 Tegevus koondub Pariisi, salongi kunst õitses. H.Berlioz ­sümfoonia"Harold Itaalias", ,,Romeo ja Julia", oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõli", Reekviem, Te Deum; ooperid:"Troojalased","Beatrice ja Benedict" Uut tüüpi sümfooniate looja, ühendas erinevaid zanre. Klaverimuusik Fryderyk Chopin 1810-1849, isa oli prantslane, ise pidas end poolakaks.

Muusikaajalugu
thumbnail
12
doc

Muusikaajalugu

traumeeris tema noort hinge. 1853 oli ta koos ungari viiuldaja Ede Remenyi´ga kontsertreisil Ungaris ja Saksamaal (Ungari tantsud klaverile neljale käele). Kohtus Weimaris Lisztiga. 1853.a. oli Düsseldorfis Schumanni juures, kes kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Tollal algas suur kiindumus Clara Schumanni vastu ("Võitlus kohusetunde ja armastuse vahel; käeulatuses oleva õnne tegelik võimatus ­ romantikute peateema"). 1856.a. suri Schumann. Clara kolis Berliini, Brahms Detmoldi, kus juhatas õukonnakoori, mille repertuaaris oli renessanss-heliloojate ning Bachi ja Händeli teosed. Brahmsis oli kaks natuuri: lapselik ­ geniaalne ja samas pidevalt valvel, vahel pedantselt võimukas. Ta jätkas Schumanni elutööd, kelle eesmärgiks oli arendada saksa rahvuslikku muusikat. Oli oma aja üks väljapaistvamaid pianiste. Brahmsi isiklik unistus saada püsiv töö kodulinnas Viinis

Muusikaajalugu
thumbnail
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

) Saksa romantik-luuletaja Friedrich Schlegel võrdles instrumentaalmuusikat filosoofilise meditatsiooniga. 2. Kunstireligioon. Ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) ­ kunst ja muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. 3. Poeetiline muusika, kunstide süntees. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann: "Sõna ja heli saladus on ükssama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika ­ heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi. Sümfooniline poeem. Kunstide süntees ­ grand opéra, muusikadraama. (19. sajandi alguse seisukoht, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest.) 19. sajandi keskel terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle. Eduard Hanslick: "Muusika on helisedes liikuvad vormid." 4

Muusika ajalugu
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun