Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti kirjanduse ajalugu I (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Eesti kirjanduse ajalugu I #1 Eesti kirjanduse ajalugu I #2 Eesti kirjanduse ajalugu I #3 Eesti kirjanduse ajalugu I #4 Eesti kirjanduse ajalugu I #5 Eesti kirjanduse ajalugu I #6 Eesti kirjanduse ajalugu I #7 Eesti kirjanduse ajalugu I #8 Eesti kirjanduse ajalugu I #9 Eesti kirjanduse ajalugu I #10 Eesti kirjanduse ajalugu I #11 Eesti kirjanduse ajalugu I #12 Eesti kirjanduse ajalugu I #13 Eesti kirjanduse ajalugu I #14 Eesti kirjanduse ajalugu I #15 Eesti kirjanduse ajalugu I #16 Eesti kirjanduse ajalugu I #17 Eesti kirjanduse ajalugu I #18 Eesti kirjanduse ajalugu I #19 Eesti kirjanduse ajalugu I #20 Eesti kirjanduse ajalugu I #21 Eesti kirjanduse ajalugu I #22 Eesti kirjanduse ajalugu I #23 Eesti kirjanduse ajalugu I #24 Eesti kirjanduse ajalugu I #25 Eesti kirjanduse ajalugu I #26 Eesti kirjanduse ajalugu I #27 Eesti kirjanduse ajalugu I #28 Eesti kirjanduse ajalugu I #29 Eesti kirjanduse ajalugu I #30 Eesti kirjanduse ajalugu I #31 Eesti kirjanduse ajalugu I #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 188 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triin tiniito Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Käsiraamatu uue redaktsiooni ettevalmistuse käigus Eestimaal kujunes keskseks tegijaks Anton Thor Helle, õppis Kieli ülikoolis teoloogiat. Sobiks Piibli tõlkimiseks kõige enam, kuna oskas väga hästi eesti, kreeka ja heebrea keelt. Tõlge valmis 1736. a suveks, kirjastamiseks puudus raha. Lõpuks trükiti vennastekoguduse liikumise rajaja rahadega J.J. Köhleri trükikojas 1739. a "Piibli Ramat/ se on keik se Jummala Sanna". Piibel aitas tõsta eestlaste haridustaset ning avardada tähenduslikult silmaringi. H. Stahli ja J. Rossihniuse käsiraamatute koostamise ajal kerkis esile Piibli tõlkimise hädavajalikkus. Piiskop J.Jheringi initsiatiivil valminudki mitme pastori tõlkena Uue Testamendi põhjaeestikeelne käsikiri 1643. a, kuid aadli vastuseisu, piisava rahalise toetuse puudumise, sõjajärgsete raskuste tõttu jäi töö lõpetamata. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms)

Kirjandus
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele 3 Tänu Virginiusele ilmus Wana Testament 1696. Uue Testamendi tõlkis Gutslaff koos pojaga, mis trükiti 1715. Anton Thor Helle tõlkis täispiibli 1739, millega pandi alus eesti kirjakeelele. Kirik kasutas piiblit usuliste põhitõdede, religioosse moraali, kuuletumise jutlustamiseks. Samas omandas piibel ilukirjandusteose tähenduse, sest seal avaldus varem elanud rahvaste kultuurilooming. Piibel aitas tõsta eestlaste haridustaset ja avardada silmaringi. Piibel lõi eeldused lugemisoskuse levikuks hoolimata seisusest, st aitas ületada seisulikke barjääre. Piibel soodustas lugemis- ja kirjaoskuse teket-levikut. Piibel lõi uue kultuurimäludimensiooni. Piibel on arhetüüpsete süžeede, motiivide, tegelaste, olukordade väärtushoiakute kogum ning tänu piibli kõrgele

Eesti kirjandus
thumbnail
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

lausenäidetega. Mõeldud toonastele kirikuõpetajatele eesti keele õppimiseks, kuid selle normid jäävad kauaks püsima. Asub tööle piiblitõlke töörühmas, kus saab tänu heebrea, kreeka ja eesti keele oskusele keskseks tõlkijaks. "Parem käsi" H. Gutsleff, samuti H. C. Wrede. UT on korralik, aga VT tuleb tõlke ühtlustamiseks uuesti tõlkida. 1736 valmib piiblitõlge. 1739 täielik (põhja)eestikeelne piibel, esimene trükk 6015 eksemplari (kokku üle 20, viimane 1945). "Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna". d) Millal kujuneb nn uus kirjaviis, kelle juhtimisel, mis eeskujul? 6 19. sajandi keskel loob E. Ahrens soome kirjakeele eeskujul uue kirjaviisi, mida kasutame praeguseni. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse (juhu)luule a) Mis on juhuluule?

Kirjandus
thumbnail
9
pdf

Eesti kirjanduse ajalugu I

Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinake

Kirjandus
thumbnail
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatut (dialoogides, sententsid,

Kirjandus
thumbnail
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise aja kirjandus

Kirjandus
thumbnail
10
docx

Eesti kirjanduse ajalugu

sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) ­ need rahvad vajavad abi ja järele aitamist ­ eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism ­ Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon, peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest). Oli müstiline tegelane, loomingulise andega, oleks võinud

Kirjandus
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus



Lisainfo

eesti kirjanduse tekkimisest kuni "Noor-Eesti" rühmituseni.


Kommentaarid (2)

paztacaz profiilipilt
paztacaz: Ilmselt küll eelmise aasta materjal, aga hea õppida selle järgi siiski. põhjalik.
04:18 02-06-2011
Rosalie profiilipilt
Rosalie: väga palju materjali aga väga hea! Aitas väga
15:02 23-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun