Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida Lydia Koidula oleks soovinud?
  • Missugune on see praegu?
  • Mis kasu võis olla 19 sajandi naisele neist näidenditest?
  • Mida Lydia Koidula oleks soovinud?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #1 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #2 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #3 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #4 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #5 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #6 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #7 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #8 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #9 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #10 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #11 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #12 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #13 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #14 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #15 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #16 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #17 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #18 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #19 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #20 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #21 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #22 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #23 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #24 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #25 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #26 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #27 Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #28
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 123 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aviva Õppematerjali autor
uurimustöö, millele pühendasin terve õppeaasta ja sain vääriliselt tasutud :)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

Lydia Koidula "Elu ja looming"

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011....................

Ajalugu
thumbnail
62
doc

Koidula referaat

Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Lydia Koidula elu ja looming

Lydia Koidula elust ja loomingust Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Lydia Koidula draamalooming

EESTI ROMANTISM Lydia Koidula draamalooming & ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Näidendeid hakkas Lydia Koidula kirjutama peamiselt vajadusest anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. Eesti näitlejate teatrietendused just eesti publikule said alguse 1870. aastal, kui Vanemuise seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette Koidula esimene näidend ­ naljamäng ,,Saaremaa onupoeg", mis oli küll mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid samas oli sellest palju Koidulapoolseid täiendusi ning kohandusi Eesti oludele. ,,Saaremaa onupoja" ettekandmise peakorraldaja oligi Lydia Koidula ise. Lisaks näidendi teksti kohandamisele aitas ta näidendit lavale seada, kirjutas etenduse

Kirjandus
thumbnail
2
rtf

Lydia Koidula

LYDIA KOIDULA (1843­1886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 1854­1861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa

Kirjandus
thumbnail
10
odt

Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.''

Lauka Põhikool Janeli Liivak Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.'' Referaat Lauka 2015 Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile

Kirjandus
thumbnail
4
doc

L.Koidula elulugu ja näidend "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"

Lydia Koidula (1843-1886) Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sündis 24. detsembril 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena (kodanikunimi ongi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson). Tema elusaatus kujunes omas ajas erandlikuks. Koidula lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" juures, saades nii praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese

Kirjandus
thumbnail
3
rtf

Lydia Koidula

Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik ­ paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850-1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele.

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (3)

Teele154 profiilipilt
Teele Ploompuu: Väga, väga hea uurimustöö!

Aitas mind palju.
20:10 29-03-2010
reemannmarie profiilipilt
reemannmarie: Täitsa okei
12:07 30-05-2011
mafaka profiilipilt
mafaka: ülihea
20:51 01-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun