Poliitika (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Ühiskonna valitsemine

Selleks toeks on poliitiline kultuur - s.o. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtushoiakute ja levinud käitumismallide kompleks.(vt. õpik lk.89-93) 7. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Lk.101-109 Parlamendile kuulub demokraatlikus riigis seadusandlik võim 1) Parlamentide ülesehitus P. võib olla ühekojaline (näit. Eesti) või kahekojaline. Enamus parlamente on tänapäeval kahekojalised. Reeglina on riigi tegeliku poliitika kujundajaks alamkoda, kuigi kojad on formaalselt võrdsed. Kodade komplekteerimine: - alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel - ülemkoda moodustatakse - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR) - föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt

Ühiskonnaõpetus

40

docx

Ühiskonna õpetuse konspekt gümnaasium

Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna olulis

Ühiskond

42

doc

Ühindkonna eksami kordamine

 dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa  solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor – võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest.

Ühiskond

21

doc

Ühiskonna eksami konspekt

· dialoog ­ orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus ­ tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor ­ võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest.

Ühiskonnaõpetus

5

pdf

U�hiskonnaõpetuse mo�isted

sellise sisu, mida heaks arvab.Lootuses valijate hääli püüda aetakse püsti sotsiaalse turumajanduse loosung. Sotsiaalselt suletud/avatud ühiskond- Suletud ühiskonda kuuluvad inimesed, kes on konservatistlike vaadetega. Avatud ühiskonda kuuluvad inimesed, ​kes mõistavad kõike ​terviku​ vaatepunktist lähtuvalt ega ole piiratud reaalsete ühiskondade juhuslikest eelistustest Sotsialism- ​vaadete süsteem, mis propageerib poliitika ja majanduse vallas ranget riiklikku regulatsiooni eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada Suveräänsus- riigi täielik sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest, iseseisvus Teadmusühiskond- ühiskonnatüüp, kus kasutatakse infot ja teadusuuringute tulemusi majanduses ja ühiskonnajuhtimises pidevalt ning oskuslikult Teine (era) sektor- ​ettevõtted, mille eesmärk on läbi oma tegevuse teenida tulu.

12. klassi ühiskond

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

võtma; o valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks; o valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valimistel lüüa, näitab see, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav; o valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Riigivõimuorganite valimised toimuvad nii demokraatlikes kui ka mittedemokraatlikes riikides, kuid nendel valimistel on olulisi erinevusi. Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist. Valimissüsteemid võib jaotada:

Ühiskonnaõpetus

12

docx

Ühiskonna kontrolltöö 12. klass

Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille

Ühiskond

14

docx

Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal

Valimissüsteemid Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem(ühemandaadilised valimisringkonnad ,,võitja võidab kõik") Proportsionaalne (mandaatidega) Valijatüübid 1.) parteiaktiivsed (toetavad järjekindlalt mingi partei poliitilist liini) 2.) rutiinse (toetavad parteid harjumusest, traditsioonist jne) 3.) jooksikud (võrdlevad parteide tegevusprogramme ja toetavad neid kelle tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega) 4.) passiivsed (ei tunne huvi poliitika vastu, nende osavõtt sõltub juhuslikest asjaoludest) Valimised Eestis Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti 21-aastasel kodanikul Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Neljaks aastaks. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu 16-aastasel kodanikul ja kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)