Kuid peatselt võib ühel uuel energiajoogil ka sportlik näidustus tekkida, sest ÜRO toitlustuseksperdid soovitasid mullu spordis kasutamiseks kookose vedelikku, et sellest vastavat spordijooki tootma hakata. Ligi 1 miljardi dollarilise aastakäibega spordijookide turul on veel vaba ruumi. Väide, et energiajook on "puhas keemia", ei vasta tõele. Energiajoogi koostisesse kuuluvad looduslikud ained, nagu suhkur, tauriin, vitamiinid ja kofeiin. Näiteks sünteesib inimese organism ise tauriini, mida leidub nii emapiimas kui ka loomses toidus. Teadusuuringud on näidanud, et tauriin osaleb väga paljudes inimese füsioloogilistes funktsioonides 5 Energiajoogid on ohutud kõigile tervetele täiskasvanud inimestele, kui jooki ei tarbita üle ühe liitri ööpäevas. Kui aga inimesel on diagnoositud äge südamepuudulikkus ning
Hetkel on ainult ühe aine (kofeiini) kohta piisavalt teaduslike tõendeid tema ergogeenilise (füüsilise jõudluse suurenemine kõrvaldades väsimuse sümptomid) mõju kohta. On olemas esialgsed tõendid nikotiini ergogeenilise mõju kohta, kuid edasised uuringud on vajalikud. Kanepi ja etanooli tarbimisega esinevad ergogeenilised mõjud vaid teatud tingimustes, üldiselt nad hoopis vähendavad sportlikku võimekust. KOFEIIN Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja levinuim legaalne psühhoaktiivne aine. Kofeiin ehk 1,3,7-trimetüül-1H- puriin-2,6(3H,7H)-dioon on puriinalkaloidide rühma kuuluv keemiline aine. Kofeiin on nii vesi- kui rasvlahustuv ning seetõttu kandub peale imendumist organismis kiiresti laiali. Tänu oma lipofiilsele (rasvlahustuvale) iseloomule läbib kofeiin hematoentsefaalbarjääri (vere-aju barjäär) ehk organismi kaitsebarjääri, mis hoiab ära viiruste ja toksiinide tungimise kesknärvisüsteemi
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Referaat Kofeiin Koostaja: Alan Sakson Tallinn 2015 SISUKORD 1 lk Kofeiini mõjud 2 lk Kofeiini trarbimine 3lk Kofeiini taimed 4lk kofeiini toodete valmistamisel Kofeiin Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda
KOFEIIN · kofeiin on stimuleeriv aine, mis suurendab vere juurdevoolu ajju laiendades veresooni ja kiirendades südamelööke. · C8H10N4O2 - kofeiini ehk ksantiinalkaloid · Kofeiinist on tehtud üle kahekümne tuhande uurimustöö. · Goethe `i soovil identifitseeris saksamaa keemik Friedlieb Ferdinand Runge aastal 1820 kofeiini. · adenosiin on keemiliselt struktuurilt sarnane kofeiiniga ning sellepärast saab
Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Kohvi ajalugu................................................................................4 2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost.....................................................6 3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac..................................................9 4. Kohvi mõju inimesele....................................................................10 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11 4.2 Kellele kofeiini ei soovitata?.................................................................... 12 5. Huvitavaid fakte...........................................................................13 6. Kohvijoomine minu klassis.............................................................17 7. Meelespea kohvi valmistajale.........................................................19 8. Retseptid............
10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin.......................................................................................................................4 1.2 Tauriin........................................................................................................................5 1.3 Glükoronolaktoon......................................................................................................5 1.4 Guaraana .................................................................................................
Ka koolapähklid sisaldavad kofeiini, mis sisadubki kõikides koolajookides. Tähtsaimad inimkonna kofeiiniallikad on seni kohv ja tee, mille joomisel tarbitakse enam kui 90% kofeiinist. Teed ja kohvi traditsiooniliselt tarbivates riikides on täiskasvanu keskmine päevane kofeiiniannus umbes 200-400 mg. Kofeiini sisaldavate karastusjookide ja sokolaadi kujul manustavad kofeiini ka lapsed. Kofeiini tarbijal tekib kofeiinist sõltuvus. Suu kaudu manustamisel imendub kogu kofeiin poole kuni kolmveerand tunniga, imendumine algab maos, kuid peamiselt siiski peensooltes. Kohvi joovate inimeste veres kofeiin kuhjub ja keha vabaneb sellest alles uneajal. Suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast, ning kui suitsetamine maha jätta, see protsess aeglustub, mis võib suurendada nikotiinist võõrutamisega niikuinii kaasnevat ärevust. Kofeiin lammutub maksas paljudeks ainevahetussaadusteks, mis erituvad uriiniga. Uuringud näitavad ka, et kofeiin suurendab
Algul olid kohviku külastajateks eelkõige naised. Hiljem tõrjuti saksa kohvitantad aegamööda tagaplaanile ja Vernerist kujunes kirjanike, kunstnike ja teiste vaimuinimeste kooskäimise koht. Kohvi valmistamine Kohvi valmistamine ei ole lihtne. Esmapilgul tundub, et see on kuuma vee kohvipurust läbilaskmine ja kui vesi muutub tumepruuniks, siis ongi teil kohv. Kui teil veab, ongi nii. Kaks kõige lihtsamat ainet, mis kohvist eralduvad on värv ja kofeiin. Kuid valmistamise kunst keerleb just õigete komponentide õiges koguses eraldamises. Molekulaarsel tasandil on kohvi valmistamine vapper katse valitseda tuhandeid võistlevaid ja teineteist täiendavaid keemilisi reaktsioone. Mõned liitumid lagunevad kohe, teistel võtab see rohkem aega. Mõned lagunevad madalal temperatuuril, teised laia temperatuuriskaala juures. Mõnedel ühenditel on maitsele hea mõju kui neid on vähe, kuid nad mõjuvad halvasti suures koguses.
Kõik kommentaarid