50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tuvi.
Õppematerjali autor
***** Gümnaasium ******* 11b klass E-RAAMATUTE POPULAARSUS ****** GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja õpetaja ******* Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja.
Vali endale parim luger!. Eesti Päevaleht. Kasutatud 15.09.2015 http://epl.delfi.ee/news/lp/vali-endale-parim-luger?id=65652648 11. Karlson, K. (2014). Tuhat raamatut ühes seadmes: e-luger – kellele ja milleks. Forte. Kasutatud 15.09.2015 http://forte.delfi.ee/news/digi/tuhat-raamatut-uhes-seadmes-e- luger-kellele-ja-milleks?id=68323441 12. Kobo eReader. Wikipedia. Kasutatud 15.09.2015 https://en.wikipedia.org/wiki/Kobo_eReader 13. Tammet, M. (2014). E-raamatud: Kas raisata raha e-lugerile või piisab nutifonist?. Õhtuleht. Kasutatud 15.09.2015 http://www.ohtuleht.ee/607763/e-raamatud-kas- raisata-raha-e-lugerile-voi-piisab-nutifonist
E-lugerid E-luger on aparaat, mille abil saab lugeda e-raamatuid. E-raamat on teatavat tüüpi tekstifail, mille saab kopeerida e-lugerisse ja panna e-luger seda teksti oma ekraanil näitama. Nagu näha siis kui poleks olemas e-raamatuid siis ei oleks vaja ka e-lugerit ning kui e-raamatud on olemas, aga e-lugerit poleks siis ei oleks võimalik e-raamatuid lugeda ehk üks ei saa olla ilma teiseta. E-lugeri ekraani suurust väljendab diagonaalmõõde tollides, see on enamikul lugeritel 6 tolli ehk 15 cm. Kuvaril on piksleid enamasti 800×600, seega eraldusvõime on veidi parem kui ajalehepiltidel. Kuvari pildipunktidel on hallskaalal heledusastmeid (mustast valgeni). Kuid kui lugeri ekraan on puutetundlik, siis on see peamiselt ristuvate infrapunakiirtega,
Kas e raamat vallutab meie raamaturiiulid ? Kui mõelda käesolevale aastale ja mida see toob uut kirjandusmaailmas, sööstab esimesena pähe euro. Iga muutus nõuab harjumist, kohanemist ning see muudab tarbijad kitsiks, kuid mida veel tuleks meil oodata või karta käesolevalt aastalt? Uueks tuuleks raamatumaastikul on e raamat. Uuenduslik, säästev, kuid mitte eriti soodne. Mis on selle plussid ja miinused ? Kas e raamat on midagi muud, kui lihtsalt elektrooniline, uudne seadeldis ? Kindlasti üheks e raamatu plussiks on tema käepärasus. Teda on lihtne ning mugav kaasas kanda ja ta kaalub vähe. Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e raamatu juures. Need pole m
Kas e raamat vallutab meie raamaturiiulid ? Kui mõelda käesolevale aastale ja mida see toob uut kirjandusmaailmas, sööstab esimesena pähe euro. Iga muutus nõuab harjumist, kohanemist ning see muudab tarbijad kitsiks, kuid mida veel tuleks meil oodata või karta käesolevalt aastalt? Uueks tuuleks raamatumaastikul on e raamat. Uuenduslik, säästev, kuid mitte eriti soodne. Mis on selle plussid ja miinused ? Kas e raamat on midagi muud, kui lihtsalt elektrooniline, uudne seadeldis ? Kindlasti üheks e raamatu plussiks on tema käepärasus. Teda on lihtne ning mugav kaasas kanda ja ta kaalub vähe. Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e raamatu juures. Nee
Sellisel väga ülla eesmärgiga aastal ei saa minu meelest olla halbu külgi, on ju raamatud loodud selleks, et neid loetaks. Inimeste kodudes on raamaturiiulid üheks esimestest kohtadest, kuhu haritud külalise pilk liigub, nende põhjal kujuneb esmamulje inimese erudeerituse kohta. Cicero, Rooma filosoofi meelest sarnaneb maja, kus pole raamatuid, kehaga, mida ei elusta hing. Raamtumaailmasse on tunginud audio-ja e-raamatud, mille tootmine kasvab kiiresti, kuid tarbimine takerdub ühe asjaolu, hinna taha. Selleks, et lugeda e-raamatut, peab omama ka e-lugejat, mis maksab 2000-3000 krooni või rohkemgi. Teades, kui palju peab maksma enne, kui lugema saab hakata, võib inimene minu meelest täiesti õigustatult osta kõvade kaantega raamatu poest või, mis veelgi parem ja tasuta, minna raamatukokku ja laenata lugemismaterjali. Audioraamatud, mis samuti saadaval on, võivad mõne aja pärast lämmatada
.......................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema nii Eestis kui ka mujal maailmas, sest Interneti igapäevaellu tungimise tõttu loevad noored üha vähem raamatuid. Inimese toimetulek ja aktiivne elu muutuvas ühiskonnas sõltub aga tema kirjaoskusest, sealhulgas lugemisoskusest ja lugemishuvist. Teema valikul lähtusin sellest, et mulle meeldib kirjandus ja vabal ajal loen meelsasti raamatuid
täiesti erinevat valdkonda või raamatukoguteadust vaadeldakse osana infoteadusest. Ajalooliselt on raamatukogundus/raamatukoguteadus kujunenud varem kui infoteadus või selle eelkäija dokumendiõpetus (terminit tutvustasid Otlet ja La Fontaine). 19.saj algul defineeris Martin Schrettinger raamatukogunduse oma kuulsas väljaandes kui kogumi teoreetilisi juhiseid raamatukogu eesmärgipäraseks organiseerimiseks. Seal esitatud def. näitab selgelt, et raamatukogualase uurimistöö eesmärgiks on kindlustada kiire ja tõrgeteta juurdepääs dokumentidele raamatukogus. Dokumendiõpetus viitab dokumentide loomisele, edastamisele, kogumisele, klassifitseerimisele ja kasutamisele. Dokumente võib defineerida kui mistahes formaadis salvestatud teadmisi. Vastavalt Schraderile (1984) oli selline eraldiseisev dokumendiõpetuse kirjeldus esimene katse kirjanduses eristada neid kahte valdkonda kui erinevat uurimisvaldkonda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid