50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
melissaa
Õppematerjali autor
ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupa ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline majanduslik stabiilsus, kuid sisuline mahajäämus aina suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus, kuid seegi ei suutnud Läänega sammu pidada. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud majandusega, see kajastus ka vaimuelus ning poliitikas. NSV Liidus püsis endiselt arenenud maailmast tekitasid rahulolematust. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele
koonduslaagritesse. Fasistlik Itaalia Itaalia oli küll võidelnud võitjate poolel, kuid Versailles'i rahulepingu järgi oli ta justkui kaotaja. See tekitas palju meelehärmi, millele sekundeeris madalseis majanduses. Kaosest üritasid kasu lõigata kommunistid. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Mussolini lubas taastada korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli Rooma impeerium. Mussolini nimetati peaministriks 1922 aastal peale edukat mustsärklaste sissemarssi Rooma. 1925 aastaks oli demokraatlik riigikorraldus likvideeritud ja duce'le anti piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu. Kuigi Itaalia paistis Mussolini ajal äärmiselt imposantne, oli tema majanduslik olukord halvem kui enne fasistide võimuletulekut. Itaalia fasism ei olnud rassistlik ega kuigi verine. Nõukogude Liit
enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti,
idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 tõi enesega kaasa ka riigi välispoliitika märgatavalt agresiivsemaks muutumise. Rahva hääletuse tulemusena ühendati
Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Balti liidu loomise kava Kuna Euroopa riikidega olid EV suhted tagasihoidlikud, siis loodeti iseseisvusele saada garantiid Balti liidu loomisega, kuhu oleks kuulunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kõigil neil riikidel oli ühised potentsiaalsed vaenlased - Nõukogude Venemaa (alates 1922 Nõukogude Liit ja Saksamaa). 1923 sõlmisid Eesti ja Läti kaitseliidu, mis tähendas sõja korral vastastikku abistamist. 1925. aastal läbirääkimised liidu loomise suhtes katkesid. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud 20. saj alguses tekkinud Eesti iseseisvuse mõte oli maailmasõja aastail tuge saanud Läänemere regiooni väikeriikide koostöö ideest. Paraku oli see esimene lootus, mis hääbus.
Maailm 1956-1985. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Berliini kriis (müür) NSV Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel polaaraladel. Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi, USA tahte ning põhimõtete vastu. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal
tervete rahvaste hävitamise ning jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks. *Esimene retk Zaragoza alla aga andis frankidele 778a valusa sõjalise õppetunni- ja maailmakultuurile kangelasloo "Rolandi laul". *800a andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Soovis sellega tõestada, et on väärt keisrikrooni kandma. *812a sõlmisid Karl S ja Bütsantsi Michael I rahulepingu, millega basileus tunnistas Karli kui keisrit, jättes Aadria merest põhja pool asuvad maad. *Vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00(ruut)km, kus elas 15- 18miljonit inimest -Paavst ja paavstiriik- ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja paavstiriik oli Itaalia ajaloo tähtsaimaid riike -Munklus- usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel. -Kloostrid- kloostreid hakkas rajama Karl Suur -Linnad-Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. 9. sajandil hakkas Euroopa muutuma
1925. a. Locarno kokkulepped vähendasid küll hirmusid, kuid 1933. a., kui Saksamaal tuli võimule Hitler, oli taas põhjust rahutuseks. Hitler ei varjanudki, et peab Prantsusmaad oma vaenlaseks. Nüüd algas Prantsusmaa ja NSV Liidu mõningane lähenemine, kuigi peale Esimest maailmasõda oli Prantsusmaa olnud kõige Nõukogude-vaenulikum suurriik. 1933. ja 1934. a. kerkis päevakorrale nn. Idapakti idee, mida pooldasid nii Prantsusmaa kui NSV Liit. Locarno kokkulepete põhjal oli Lääne-Eurooas loodud üsna tõhus kaitse võimaliku agressiooni vastu. Ida-Euroopas aga sellist süsteemi polnud. Prantsuse välisministeeriumis valminud Idapakti kava nägi ette, et NSV Liit, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu ja Soome sõlmivad vastastikuse abistamise pakti, mis pidi sätestama, et kui ühele tungib kallale mingi riik, siis lähevad kõik agressiooni ohvrile appi. Kuid kava nurjus, kuna Saksamaa ja Poola keeldusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid