Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tõenäosuse mõisted (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tõenäosuse mõisted #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaurelius Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Tõenäosusteooria

Nummerdame kuulid, elementaarsündmuseks loeme paari i,j võtmist urnist. Nüüd on kõgi paaride võtmine võrvõimalik. Kuna kombinatsioonid 17-st kahe kaupa erinevad vähemalt ühe kuuli poolest, siis saame kõigi võrdvõimalike elementaarsündmuste arvuks 17! C172 = =17 * 16 / 2 = 136 15! 2! edasi iseseivalt: Leida sündmuse A toimumiseks soodsate sündmuste arv, 10! C102 = = 10 * 9 / 2 = 45 8! 2! sündmuse A tõenäosus P(A)=45/136 sündmuse B toimumiseks soodsate sündmuste arv 1 1 C10 C71 = 10 * 7 = 70 , sündmuse B tõenäosus. P(B)=70/136. N2: (J.Gurski). Partiis on kokku N detaili, millest M tükki on praakdetailid.Partiist võetaksejuhuslikult n detaili, leida tõenäosus, et võetute hulgas on m praakdetaili. n Võrdvõimalike sündmuste arv n detaili võtmiseks on C N . Sündmus A on m praakdetaili esinemine võetud n detaili hulgas.

Matemaatika ja statistika
thumbnail
4
doc

Tõenäosusteooria

12. klass Tõenäosusteooria 1. Sündmuse klassikaline tõenäosus Sündmuse A tõenäosuseks p(A) nimetatakse sündmusele A soodsate elementaarsündmuste (võimaluste) arvu k ja kõigi elementaarsündmuste (võimaluste) arvu n suhet. k p(A) = n Siin eeldakse: 1) arvu n lõplikkust; 2) välistatust (korraga saab toimuda vaid üks elementaarsündmus); 3) võrdvõimalikkust. Näide 1

Matemaatika
thumbnail
8
doc

Tõenäosus

abi raha korjamise alal. Mitmel erineval viisil saab seda teha? Lahendus: Kuna pole sugugi ükskõik, missuguseks funktsionääriks konkreetne õpilane valitakse, siis on siin tegemist variatsioonidega. Valiku võimalusi on seega 28! 28! A 328    19656 .  28  3 ! 25! 6. Lapsel, nimega Pille, on käes 27 ladina tähestiku tähte. Ta võtab nende hulgast juhuslikult 5 tähte. Leia tõenäosus, et ta saab oma nimes olevad tähed kätte Tööd asuvad aadressil www.kool.ee a) õiges järjekorras (sündmus A); Lahendus: Soodsate sündmuste arv on 1. Kõigi võimaluste arv: kuna tähtede järjekord on oluline, siis on tegu variatsioonidega ning valiku võimalusi on seega 27! 27 ! A 527    213127200 .  27  5 ! 22!

Matemaatika
thumbnail
11
docx

ÜLEVAADE TÕENÄOSUSTEOORIA PÕHIMÕISTETEST

kaart, B: piltkaart) Sündmuste sisalduvus: kui toimub A, toimub ka B (kõik sündmuses A sisalduvad elementaarsündmused sisalduvad ka sündmuses B (nt A: ärtu sõdur, B: ärtu piltkaart, C: piltkaart korral A B C) Vastandsündmus A : sisaldab kõik elementaarsündmused, mis ei sisaldu sündmuses A (nt A: must kaart, A : punane kaart) sündmusega seondub tema tõenäosus, mis on mingi arv nullist kuni üheni. Tõenäosus- sündmuse esinemissagedust katsetes (ka võimalikkust, osakaalu vms). Tõenäosusteooria seisukohalt on tõenäosus sündmuse mõõduks ning tõenäosuse omadused tulenevad tõenäosusteooria aksiomaatikast : 1.Normeeritusaksioom: 0 P(A) 1 2 Liitmisaksioom: vastastikkku välistuvate sündmuste loenduva summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, st P( Ai ) = P( Ai ) kui AiAj = Ø (-aditiivsus) 3

Rakendusstatistika
thumbnail
3
docx

Tõenäosus

P(A)= 1. Kindel sündmus, võimatu sündmus, juhuslik sündmus; nende tõenäosus. Kindel sündmus (K) - sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub. P(K) = 1. Võimatu sündmus (V) - sündmus, mis antud vaatluse või katse korral kunagi ei toimu. P(V) = 0 Juhuslik sündmus - sündmus, mis antud vaatluse või katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda. 2. Teineteist välistavate sündmuste summa, korrutis ja vahe. Sündmuste A ja B summaks elementaarsündmuste hulgas nimetatakse sündmust, mis toimub parajasti siis,

Tõenäosusteooria
thumbnail
4
docx

Tõenäosusteooria

Võimatuteks sündmusteks on näiteks ja sündmus B = {1, 2, 3}, siis AB = täringul üheaegselt 6 ja 4 silma heitmine; {5}.Kaht sündmus nim sõltumatuteks, vesi ei saa tahkes olekus olla, kui kui neist ühe toimumune ei muuda teise mõlemad poisid, teades, et vähemalt üks temperatuur on +10 kraadi.Kindla tõenäosust Näide8.Kui suur on nendest on poiss.Lahendus. Eeldame, et sündmuse vastandsündmus on võimatu tõenäosus, et tõmbame 52kraadiga elementaarsündmuste hulk on S={(t, t); sündmus.Juhuslik sündmus - sündmus, kaardipakist ruutu? Ruutusid on selles (t, p); (p, t); (p, p)} ja kõik tulemused on mis antud vaatluse või katse korral võib pakis 13, kokku kaarte 52, seega võrdtõenäolised. Siin (t, p) tähendab, et toimuda, aga võib ka mitte P(ruutu)=13/52=0.25eht vanem laps perekonnas on tüdruk ja

Tõenäosusteooria
thumbnail
20
docx

Tõenäosuse konspekt

toimub sündmus A aga sündmus B ei toimu. Sündmuste A ja B vahet tähistatakse sümboliga AB. Näide 3. Olgu täringu viskel sündmus A = {1, 3 5} ja sündmus B = {1, 2 3}, siis AB = {5}. , , SÕLTUV JA SÕLTUMATU SÜNDMUS Sündmuse A tõenäosuseks P(A) nimetatakse arvu, mille korral on täidetud tingimused: 1) 0 <= P(A) <= 1 2) Kindla sündmuse tõenäosus on üks, P(K) = 1. 3) Võimatu sündmuse tõenäosus on null, P(V) = 0 4) Kui sündmused A ja B on üksteist välistavad, siis P(A U B) = P(A) + P(B). Klassikalise tõenäosuse valem Valem on rakendatav, kui juhuslikul katsel on lõplik arv võrdvõimalikke tulemusi. Tõenäosus väljendab siin ka sündmuse toimumise sagedust. Klassikaline näide on mündivise. ­ Viske (katse) tulemusi on kaks ( S = { kull , kiri } )

Tõenäosusteooria ja...
thumbnail
34
doc

TÕENÄOSUSTEOORIA

sündmuste süsteemiks. Kui kõigi sündmuste summaks on kindel sündmus, siis nimetatakse seda süsteemi täielikuks sündmuste süsteemiks. Kui süsteemi kuuluvad sündmused on kõik võrdtõenäosed, siis sellistsüsteemi nimetatakse elementaarsündmuste süsteemiks. 1.3 Tõenäosuse mõiste Sündmuse toimumise võimalikkust nimetatakse sündmuse tõenäosuseks. Kasutatakse kahte liiki tõenäosust: - klassikaline tõenäosus ( lõpliku arvu sündmuste korral) - statistiline tõenäosus (lõpmatu arvu sündmuste korral). Klassikaliseks tõenäosuseks nimetatakse sündmuse A elementaarsündmuste m ja kõikvõimalike elementaarsündmuste n suhet. m P(A) = n m Statistiliseks tõenäosuseks nimetatakse suurust p = lim n . 1.4 Tõenäosuse omadused 1

Tõenäosus



Lisainfo

tõenäosus,kombinatsioonid,permutatsioon,binoomjaotus,juhus jms. Seletused.

Kommentaarid (1)

deodorajosephamaria profiilipilt
deodorajosephamaria: väga hea, oli kasu !
09:18 29-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun