Henry Purcell Henry Purcell sündis 10. Septembril, aastal 1659 ja suri 21. Novembril aastal 1695. Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Henry Purcelli perekond elas Londonis, mõnisada jardi Westminster Abbeyst läänes. Tema isa Henry Purcell seenior oli kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tal oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim poeg Daniel oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest. Pärast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse väga kiindunud. Ta oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks
ja 17. sajandi vahetusel. Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga etendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad, muusikalised dialoogid ning koorid. See teatrivorm sai aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muusikat draamaetendustele, laialt olid levinud ka nn. semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest.
ja 17. sajandi vahetusel. Need olid mütoloogilise või allegoorilise sisuga etendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, sooloaariad, muusikalised dialoogid ning koorid. See teatrivorm sai aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muusikat draamaetendustele, laialt olid levinud ka nn. semiooperid, mille ülesehituses oli muusikal väga suur osa, dramaatiline tegevus aga anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell HENRY PURCELL 1659-1695 Ta oli õukonnamuusiku poeg ja laulis juba poisina kuninglikus kapellis. Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esinesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest.
numbreid (sooloaariad, koorid, balletistseenid) ning erilise tunnusena pantomiim. Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli Inglismaal suurmoeks kirjutada muusikat draamaetendustele, sellest arenes välja nn.semiooper (lad.k. semi- = pool, pooleldi). Selles zanris puuduvad retsitatiivid, nende asemel antakse dramaatilist tegevust edasi kõnedialoogide abil. Üks esimesi tuntud lavateoseid selles stiilis oli John Blow´ "Venus ja Adonis" (1684/85). Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695), kaasaegsete poolt kutsutud Briti Orpheuseks. Sündinud õukonnamuusiku pojana ning juba lapsena laulnud kuninglikus kapellis, sai ta oma aja kohta tipptasemel muusikahariduse (üheks õpetajaks ülalpool nimetet Blow). Juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esimesed laulud, 1677 sai Purcellist kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 Westminster Abbey (kuningate kroonimiskirik ja viimne puhkepaik) organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja.
ning sai hiljem aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muus.t draamaetendustele, laialt levinud olid ka nn semiooperid, mille ülesehituses oli muus.l küll väga suur osa, aga dramaatiline tegevus anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Üks esimesi inglise omapäraseid ja läbinisti muus.sse komponeeritud lavateoseid oli John Blow' "Venus ja Adonia" (Blow nimetas maskietenduseks), mis oma olemuselt oli väike pastoraalne ooper. H. Purcelli ooper "Dido ja Aeneas" Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695). Tema ja kogu inglise barokkmuus. tähtsaim muus.line lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689), teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase, Veenuse poja Aenaese traagilise loo. Muus.liselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu
"Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett. Comédie-ballet. Lully ja Molière´i koostöö. 8. Prantsuse klassitsistlik tragöödia sõnateatris ja muusikaline tragöödia e. tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738
Inglise heliloojad kirjutasid palju muus.t draamaetendustele, laialt levinud olid ka nn semiooperid, mille ülesehituses oli muus.l küll väga suur osa, aga dramaatiline tegevus anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Üks esimesi inglise omapäraseid ja läbinisti muus.sse komponeeritud lavateoseid oli John Blow' "Venus ja Adonia" (Blow nimetas maskietenduseks), mis oma olemuselt oli väike pastoraalne ooper. 1.4.1. H. Purcelli ooper "Dido ja Aeneas" Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695). Tema ja kogu inglise barokkmuus. tähtsaim muus.line lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689), teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase, Veenuse poja Aenaese traagilise loo. Muus.liselt on see lühike, tund aega kestev
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on h
Kõik kommentaarid