50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
simberlen
Õppematerjali autor
Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra. Samas suurusjärgus kasvas ka lämmastikväetiste müük. Ligi kolm korda enam kui 2004. aastal eksporditi mitmesuguseid sünteetilisi vaikusid (põlevkivitööstuse produktid). Üldiselt kasvas eksport kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes, suurem langus toimus
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti
olukorrast Eestis ? Õppeaine: Majandus Õpetaja: Õpilane: Oma kooli nimi+aasta ja kuupäev Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Urmas Varblane Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor : Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul , siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Näiteks World Competitiveness Scoreboard 2007 alusel on Eesti 22. kohal ehk kaks kohta kõrgemal kui
aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna. 1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud. Eesti Eesti on demokraatlik vabariik ning kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist2 011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. Eesti keskmine brutopalk oli 2008
Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................
Hoolekandeteenustega, AS Sanatoorium Tervisega ja OÜ Kontaktikeskusega. Suurprojektide toetus (Swedbank) Toetame tugevate ja elujõuliste organisatsioonide algatusi. Toetame organisatsioone, kes on oma ala tipptegijad Eestis ning kelle tegevus on laiapõhjaline ja üle-eestiline ning ettevõtmised pakuvad paljudele huvi nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toetus on suunatud väga konkreetsele algatusele, mis langevad kokku meie väärtustega. Nii toetame näiteks Eesti Suusaliitu, Toidupanka, terviseradu ning SA Junior Achievement. Projektipõhine väiketoetus Toetame kindlale sihtrühmale suunatud väiksemaid projekte. Toetame projekte, mille taga on mittetulundusühingud, sihtasutused või organisatsioonid, mis tegutsevad kindlas nisis. Toetus võib täiendada strateegilist partnerlust või klassikalist suuremat koostööprojekti. Strateegiline partnerlus Toetame suure sotsiaalse mõjuga projekte.
Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss
investeerimisvaldkondi. Viimastel aastatel on välisinvestorid näidanud üles huvi nelja elektroonikatööstus sektori vastu: infotehnoloogia, telekommunikatsioonid, koduelektroonika, autoelektroonika. Autoelektroonikat valmistavad Ungaris Temic, Delphi ja Bosch. Need firmad valmistavad toodangut peamiselt Ungaris veoautosid ja busse tootvatele ettevõtetele: Audi, Ikarus, Opel, Raba Ungari investeeringud Eestis 2008. aasta lõpu seisuga oli Eesti otseinvesteeringud Ungarisse negatiivse saldoga: -28,47 miljonit krooni, Ungari otseinvesteeringud samal ajal olid mahus 32,41 miljonit krooni. 2009. aasta veebruari alguse seisuga oli Eestis registreeritud 13 Ungari kapitali osalusega ettevõtet osaluse mahuga 3,55 miljonit krooni. (http://www.aktiva.ee/go?URL=http%3A%2F%2Fwww.vm.ee%2Fest %2Fkat_573%2F&Session=f2e6846f4b2f6b9119a971b0808a876e&Language=ET, 02.05.2010)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid