Astronoomia konspekt 12. klassile (0)

Astronoomia aine

• astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, liikumist ja arengut
  
• (kreeka keelest astron – täht ja nomos – seadus)
  
• astronoomia on üks vanimaid teadusi, tähtsamad etapid:
  
• maa on tasapinnaline
  
• Platon (427-348 e.Kr.) – maa on kerakujuline ja ümber selle on planeetide sfäär ja kinnistähtede sfäär
  
• Klaudios Ptolemaios (Kreeka, 83-161) – geotsentriline maailmasüsteem
  
• Mikolaj Kopernik (Poola, 1473 -1543) – heliotsentriline maailmasüsteem
  
• Giordano Bruno – 1583.a, tähed on päikesed ja maailmaruum on lõpmatu
  
• Johann Kepler (Saksa, 1571-1630) – planeetide liikumisseadused
  
• 1922.a. vene matemaatik A.Friedmann – universum ei saa olla tasakaalus
  
• astronoomiat võib liigendada mitmeti:
  
• meetodi järgi (astromeetria, taevamehaanika, astrofüüsika)
  
• objekti järgi ( planetoloogia , tähtede füüsika, galaktikate füüsika, kosmoloogia)
  

Uurimisvahendid ja – meetodid

• teaduses kasutatakse kahte uurimisviisi – vaatlus ja katse, astronoomias põhiliselt vaatlus
  
• uurimisasutus on observatoorium (ld.k. observe ~ vaatlema)
  
• astronoomilistel vaatlustel on mõned iseärasused:
  
• vaatlus on passiivne
  
• vaatlus toimub Maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt
  
• taevakehde suur kaugus:
  
• taevakehad , mis Maalt vaadatuna paistavad teineteise lähedal, ei pruugi seda tegelikult olla
  
• taevakehadelt saabuv kiirgus pärineb erinevatest aegadest
  
• põhiliseks vaatlusvahendiks on teleskoop (põhiosad objektiiv ja okulaar )
  
• teleskoope on ka kahte tüüpi:
  
• refraktor – objektiiviks on lääts
  
• reflektor – objektiiviks on nõguspeegel
  
• (on ka ühendatud süsteemiga (nn. meniskteleskoop))
  

• raadiokiirgust püüavad raadioteleskoobid
  
• uurimismeetodid :
  
• otsene mõõtmine ja keemilised analüüsid (lähemad taevakehad)
  
• fotograafia (väga täpsed fotod ja nende võrdlemine)
  
• kõige tähtsam meetod on spektraalanalüüs:
  
• saab määrata taevakehadekeemilist koostist
  
• saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti)
  
• Doppleri efekt  = o (1+ v/c)
  
• Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole ( lainepikkus suureneb)
  
• astronoomias kasutatavad pikkusühikud:
  
• astronoomiline ühik (a.ü.)(u.a.) 1a.ü. = 150 milj. km
  
• valgusaasta (va või ly)
  
• parsek (pc) – kaugus, millelt vaadatuna 1aü paistab 1” suuruse nurga all, 1 pc = 3,26 va.
  

• taevasfääriks nim. kujuteldavat pinda, millel tähed tunduvad asuvat
  
• neid punkte, kus maakera pöörlemistelg lõikub taevasfääriga, nim. maailmapoolusteks (maailma põhja – ja lõunapoolus)
  
• taevaekvaator on maakera ekvaatori tasapinna lõikejoon taevasfääriga
  
• taevaekvaator jagab ka taevasfääri kaheks poolkeraks
  
• tähtkuju on mingi kindlalt piiritletud ala taevasfääril
  
• kogu taevasfäär on jagatud 88-ks tähtkujuks
  
• palja silmaga on taevas näha umbes 6000 tähte
  
• (kataloogides on mitu miljonit)
  
• ööpäeva jooksul teevad kõik tähed ühe täisringi ümber maailmapooluste
  
• see on Maa pöörlemise peegeldus
  
• maailma põhjapooluse lähedal asub hele täht – Põhjanael
  
• (joonis) kõigil tähtedel on ülemine ja alumine kulminatsioon ( selgitus )
  
• põhjataevas tiirlevad tähed ümber Põhjanaela (ka päike liigub nii)
  
• päikese asend teiste tähtede suhtes muutub pidevalt, see on tingitud Maa tiirlemisest ümber päikese
  
• aasta jooksul teeb päike teiste tähtede taustal ühe täisringi
  
• seda joont, mida mööda päike liigub taevasfääril, nim. ekliptikakas
  
• ekliptika läbib 12 tähtkuju, neid nim. sodiaagi tähtkujudeks
  
• (jäär, sõnn, kaksikud, vähk, lõvi, neitsi, kaalud, skorpion , ambur, kaljukits , veevalaja, kalad )
  
• kuna maakera pöörlemistelg ei ole orbiidi tasapinnaga risti, siis muutuvad aasta jooksul ka päikese alumise ja ülemise kulminatsiooni kõrgused (23,5o)
  
• päikese ülemist ja alumist kulminatsiooni nim. tõeliseks keskpäevaks ja tõeliseks keskööks
  
• tähtede näiv liikumine sõltub vaatleja asukohast Maal (näiteid )
  

• ajaarvestuse aluseks on kaks liikumist
  
• maa pöörlemine ja tiirlemine ümber päikese
  
• ööpäev on aeg, mille jooksul maa teeb ühe täispöörde
  
• maapealt vaadatuna tähendab see aega kahe järjestikuse päikese kulminatsiooni vahel
  
• (selgitus sideerilise 23h56m ja sünoodilise 24h perioodi kohta)
  
• aasta on aeg, mille jooksul maa teeb ühe tiiru ümber päikese
  
• aasta pikkus on 365p 5h 48m 46s
  
• (iga neljas aasta on liigaasta, sajandivahetus ei ole liigaasta, kui täissajad ei jagu neljaga)
  
• geograafiline asend maal on määratud kahe koordinaadiga – pikkuskraad ja laiuskraad
  
• ( geogr . pikkust arvestatakse 0-180o ip ja 0-180o lp, geograafilist laiust aga 0-90o pl ja 0-90o ll)
  
• laiuskraad on võrdne maailmapooluse kõrgusega horisondist (mõõtmine)
  
• tõeline keskpäev saabub igal meridiaanil erineval ajal
  
• maa on jaotatud 24 ajavööndiks, vööndite ajad erinevad täisarvu tundide võrra
  
• pikkuskraadi saab määrata, kui on teada mingi kindla vööndi aeg