Uni ja unenäod (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Unenäod

Kas kõik näevad unenägusid ? Paljud inimesed kahtlevad, kas nad ikka näevad und. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süzeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva.

Bioloogia

8

doc

Unenäod

öö jooksul. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Ükski inimene ei maga unenägudeta, kuid ärgates paljud lihtsalt ei mäleta, et nad und nägid (Elenurm 1997:106). Unenäod on une ajal esinevad nägemused, mis on organismile vajalikud. Inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. 2. Mis on unenägude põhjuseks? Unenäod tekivad sellest, et aju töötab ka magamise ajal edasi. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine

Bioloogia

18

rtf

Unenäod

unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks omavahel tihedalt seotud asja ning ma soovisin teada saada, mis neid kaht maailma üksteisest eristab. Ma tahtsin ka teada saada, kuidas on see võimalik, et me näeme unenägusid ning mis põhjusel. Ma loodan et ma saan oma küsimustele vastused selle uurimustöö käigus. MIS ON  UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised

Psühholoogia

11

doc

Uni ja unenäod

Unenäod Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Unenägu kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud ning sellest ka igasugused spekulatsioonid selle olemuse kohta. On tõestatud, et me kõik näeme unenägusid. Kõige liikuvamad ja detailsemad on need REM-une ajal. REM-uni saabub aset tavaliseltt 3 kuni 4 korda öö jooksul. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tählepanu Sigmund Freud. Ta liigitas need manifestseteks ja latentseteks ning väitis, et unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendab alateadlikke soove ja vajadusi. Sigmund Freud (1856-1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi algataja. Unenägu võib olla kui seeriafilm. Unenägude üheks põhjuseks võivad olla soovid ­ näljane näeb unes sööki, vaene raha, aemastaja armastatut jne. Unes ei saa näha seda, mida pole varem kuidagiviisi tajutud. Näiteks ei esine kurtidel helisid

Psühholoogia

21

rtf

Unenägude seos reaalsusega

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011  Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa  Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi

Inimeseõpetus

11

doc

Uni- referaat

Tundub nagu meil oleks kaks elu: reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte ­ need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. 3 2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi

Inimese õpetus

20

doc

Uni

Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid........

Bioloogia

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

muljed välismaailmast ja tema intellekt on une ajal "juhmistunud". On püütud uurida seost enne und ja une ajal toimunud või toimuvate sündmuste ning unenägude sisu vahel. Need uurimused kinnitavad Aristotelese oletusi. Eriti sageli elatakse unes uuesti läbi varem kogetud kõrgelt emotsionaalse tähendusega sündmusi. Ka une ajal toimuv mõjutab unenägude sisu. Veesolin, voodi raputamine ja karjumine kajastub enamasti ka magaja unenägudes. Unenäod on ilmekaks näiteks subjektiivsest ("seesmisest") psühholoogilisest kogemusest (ja ühtlasi aktiivsusest), mille objektiivne uurimine kõrvalise uurija poolt on vägagi keerukas ettevõtmine. Pikaks sammuks unenägude uurimise edenemisel oli avastus, et une nägemise perioodid seostuvad une erilise staadiumiga, mille jooksul toimuvad magaja silmade suureamplituudilised liikumised suletud laugude taga

Psühholoogia alused

Meedia

Kommentaarid (0)