Johann Voldemar Jansen (sünninimi Jaan Jansen). (1819-1890). Koostajad Laura Helena Soonvald ja Grete Mägi. JOHANN VOLDEMAR JANNSEN v J.V.Jannsen on Eesti ajaloos väga tähtis, ta on Eesti hümni sõnade autor ja tema pani eestlased tundma nagu päris eestlastena ("Häbenegem et me rumalad oleme, aga mitte et me eestlased oleme" - Jannsen). v Ta tegi ka Perno Postimehe ehk Näddalilehe. v Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. v Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni hüüdnimi oli Papa Jannsen. v Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen (Sünninimi: Jaan Woldemar Jensen) Referaat Koostaja: Robertallan Tuisk Rühm: IT 14E Juhendas: Hilja Kattago Tallinn 2015 1 SISUKORD Sisukord....................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................
Johann Voldemar Jansen Pärnu Postimees Üldlaulupidu Johann Voldemar Jannseni elu Johann Voldemar Jannsen sünninimega Jaan Jansen 16. mai 1819 Vana-Vändra vald ja Tartu Lydia Koidula isa. Õppis Vändra köstri ja kihelkonnakoolis Oli ametitelt Vändra Kantor, hiljem köster ja koolmeister, õpetaja, kutseline ajakirjanik "Eesti laulik" http://entsyklopeedia.ee/meedia/jannsen_johann_voldemar1/jannsen_johann_voldemar Johann Voldemar Jannsen Ajalukku läinud pideva eesti kirjanduse rajajana ja eesti rahvusliku liikumise keskse tegelasene.
mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. 1838. aastal asus Johann tööle Vändra köstrina. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. . Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. . Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu Eesti. 12 000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Friedrich Paciuse
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel.
Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Lapsepõlves viibis terane poiss tihti meeleldi Vana-Vändra veskitoas, kus kuulas huviga veskiliste naljatlusi ja jutuvestmist, õppides sel teel varakult tundma piltlikku rahvakeelt, omapäraseid kõnekäände, kohaliku rahva elu ja kombeid. Hiljem nimetas ta seda oma "suurkooliks". Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Kümneaastaselt pandi ta karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu
Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Oma kirjanduslikult tegevuselt on pietistlike vaadetega Jannsen väga lähedane õpetlik- sentimentaalsele ajajärgule. Tema ilukirjandusliku toodangu peamiseks eesmärgiks on rahvast valgustada, õpetada, kõlbeliselt harida. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega Vändras 1845 aastal. Tema kolm avaldatud teost sisaldasid koos viisidega kokku 1003 laulu, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Lisaks
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863
Kõik kommentaarid