Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Deformatsioonuvuugi (temperatuurivuuk ja vajumisvuuk) (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Deformatsioonuvuugi-temperatuurivuuk ja vajumisvuuk #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Max Rozov Õppematerjali autor
Materjalis on välja toodud, mis tähendab deformatsioonivuuk, mille puhul neid teha tuleb ja millega tuleb täita

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
odt

Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga

Võrumaa Kutsehariduskeskus Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Fibo müüritis........................................................................................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus............................................5 Viimistlus(sise ja väliviimistlus).......................................................5,6,7 Kokkuvõte...............................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9 Sissejuhatus: Seekordses referaadis räägime lähemalt fibo

Müüritööd
thumbnail
10
pptx

Vajumis- ja temperatuurivuukide ladumine

Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on iseloomulikud välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, betooni niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid, kuid rikuvad seina välimuse. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Deformatsioonivuukide paiknemine Üheseid juhiseid deformatsioonivuukide rajamiseks ei saa anda. Iga ehitust

Ehitus alused
thumbnail
24
odt

Columbia kivist seinte ehitamine

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS E07A Risto Tamm Columbia kivist seinte ehitamine Lõputöö Juhendaja: Tõnu Tammesalu Haapsalu 2010 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor R.Tamm ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Õpperühm: ............................................................ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja T. Tammesalu............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tehnilised näitajad:..

Müüritööd
thumbnail
14
docx

Seinad

Hoonele seinakonstruktsiooni valikul, nii materjali alusel kui konstruktsioonilahenduselt, tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) peavad olema tugevad ja püsivad 2) peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 3) peavad olema nõuetekohase helipidavusega 4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi:  tellisseinad  väikeplokkseinad  suurplokkseinad

Hoone osad
thumbnail
16
pdf

Deformatsioonivuugid

mujal. Kohale sõitis ehitusfirma esindaja Couturier, kes leidis, et midagi ohtlikku juhtunud ei ole. Praod olevat olnud oodata, ja et vaatlused näitasid kaarte ühtlast tõusu ja vajumist temperatuuri muutudes, olevat see tõendiks, et üksikute tarindiosade elastsuspiir pole kaugeltki saavutatud ega ole karta mingit purunemist. Juba tol ajal leiti, et suurim tekkinud pragudest näitavat, et avas moodustus temperatuurivuuk ja ka kõigis teistes avades tugede lähedal tekkinud ja tekkivad praod on igati seaduspärased [ H.Matve, Eesti sillaehitus, lk.31]. Tänapäeval osatakse arvutada ning hinnata veel enne konstruktsiooni ehitamist tekkida võivate pragude suurust, seetõttu jäetakse sillakonstruktsiooni sisse deformatsioonivuugid, mis arvutatakse vastavalt temperatuuri muutustele ning materjali soojuspaisumistegurist lähtuvalt.

Teerajatised
thumbnail
13
rtf

Seinad

Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külg

Ehitus
thumbnail
31
doc

Kivikonstruktsioonid: eksami küsimuste vastused

1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimis

Ehitus
thumbnail
98
pdf

Seinad

Seinad Välisseinad „ Väliseinte ülesanne on: „ sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, „ tarindite kandmine, „ kaitse ilmastikutegurite vastu, „ tagada hoone energiatõhusus. „ Välisseintele esitatavad nõuded: „ kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, „ arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, „ soojapidavus, „ õhupidavus, „ niiskustehniline toimivus, „ helipidavus, „ tulepü tulepüsivus, „ majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus „ Materjali järgi: „ Looduskivist (paas, graniit… graniit…), „ Tehiskivist (tellis, vä

Ehitus




Kommentaarid (1)

robser profiilipilt
robser: Väga väike materjal et punkte kysida
09:27 10-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun