100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 41 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jellybelly07
Õppematerjali autor
Enamik neist ei ole pahaloomulised. Sellegipoolest on väga tähtis kõigi püsivamate tihendite põhjalik uurimine. Healoomulisteks tihenditeks on fibroadenoomid, tsüstid ja mädapõletikud. Rinnavähi tõttu tekkinud tihendid on pahaloomulised. Mari Sarv 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Rinnavähk on käega katsudes leitav, kui tema diameeter on umbes 1 cm ja kaal 1 g, kuid selline kasvaja võib olla levinud lümfisõlmedesse. Pindmised kasvajad on katsumisel kergemini leitavad. Sügaval näärmekoes paiknev kasvajakolle ei pruugi olla käega katsudes avastatav isegi siis, kui selle läbimõõt on suurem kui 1 cm. Mammograafiga on võimalik rinnavähki avastada 3-5 aastat varem kui kliinilisel uuringul (enne kui rinnavähk muutub käega katsudes leitavaks)
OPEREERITUD RINNANÄÄRME KARTSINOOMIGA (rind eemaldatud) PATSIENDI POSTOPERATIIVNE ÕENDUS Koostajad:Oksana Vislapu Silva Themas Merje Remmelgas 1.Ülevaade haigusest. Kõige sagedasem vähivorm naistel (23% kõikidest vähkidest). 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud. Rinnavähk kui pahaloomuline kasvaja saab alguse rinna epiteelist kust vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse levides vere ja lümfi kaudu edasi. Sellise metastaatilise rinnavähi sobivaks ravimeetodiks on kogu rinna eemaldamine. 1.Ülevaade haigusest. Rinnavähi kujunemisel eristatakse 4 staadiumi, mis jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Staadiumitesse jaotamine võimaldab hinnata haiguse prognoosi ja määrata vajalikku ravi iga staadiumi jaoks eraldi. Haiguse prognoos sõltub rinnavähi staadiumist ravi alustamise ajal. 2.Diagnostilised ravivõimalused. Rinnavähi diagno
Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest. Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati teaduskirjanudses pahaloomulised kasvajad kokku võetud ühe nimetuse- vähk alla. (Labotkin 2004). Kasvajate teke Ühtset seisukohta kasvajate tekke põhjuste kohta pole. Kasvajate põhjuste kohta on esitatud palju teooriaid ja nende modifikatsioone. Enamasti peavad need silmas pahaloomuliste kasvajate , esmajoones vähi teket. Põhilisi seisukohti on võimalik klassifitseerida. 1. Füüsikalis-keemilise teooria järgi põhjustavad kasvajate teket füüsikalised või keemilised tegurid, kusjuures viimased võivad olla ka endogeense päritoluga. 2
(Labotkin 2002.) Riskifaktorid · perekonnas on esinenud piimanäärmevähki · teises rinnas on olnud vähkkasvaja · piimanäärmes on olnud eelnevalt prekantseroosiks tunnistatud moodustis Üldarsti seisukohast teoreetilise tähendusega võivad riskifaktoriteks olla ka varajane menarhe, hiline menopaus ja lühiaegne laktatsioon (Haagedoorn jt 1994). Rinnavähi vormid Nagu ka eelnevalt mainitud, on naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja rinnavähk see on haigus, mille puhul leitakse rinnakoest rähirakke. Rinnas on 15-20 näärmesagarat (lobulus), mida sidekude üksteisest eraldab. Rinnanibusse suunduvad näärmesagaratest piimajuhad (ductus). (Tigane.) 3 · Kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest , mida nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. 75% rinnavähkidest on duktaalsed.
eesnäärmevähi käsitlustes. Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt. Varem või hiljem kasvab eesnäärmevähk siiski läbi eesnäärmekapsli ümbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid mööda lümiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse. Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elunemus 5 ja ka 10 aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest. 1.1 Eesnäärmevähi riskitegurid Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel
Rakvere Ametikool KAISA KINK MT11 Vähkkasvaja REFERAAT Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 Vähi teke ja areng Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides. Rakkude normaalses paljunemistsüklis on nende kasvu stimuleerivad ja pidurdavad protsessid rangelt reguleeritud ja tasakaalus. Muutuste tulemusena kasvu reguleerivates geenides võib see tasakaal häiruda, tekib
samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50-90% nahavähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus. Mõõdukuse reegel kehtib ka päikese käes viibimisel. Naudi päikest ilma liigse "praadimiseta" ning ära kasuta ka solaariumi. Pea alati meeles kasutada päikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed end ka vähi eest. Vaata ka siia. 7. Vaktsineerimine: väike vaev suur kasu Kuigi vähk ei ole nakkav, on palju nakkusi, mis kas otseselt vähki põhjustavad või selle riski suurendavad. Peaaegu 22% vähisurmadest arengumaades ja 6% tööstusmaades on põhjustatud kroonilistest infektsioonidest. Näiteks B-hepatiit ja C-hepatiit põhjustavad vähki maksas, inimese papilloomviirust on aga seostatud emakaelavähiga ja Helicobacter pylori infektsioon suurendab kõhuvähi riski. Vaktsineerimine ja nakkuste ravi aitab tõhusalt erinevatest riskifaktoritest hoiduda.
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole II RAVIVIIS Kiiritusravi kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid. Põhineb sellel, et kasvaja on kiirgusele tundlikum kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid