Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Egiptus-Mesopotaamia-tsivilisatsioonid #1 Egiptus-Mesopotaamia-tsivilisatsioonid #2 Egiptus-Mesopotaamia-tsivilisatsioonid #3 Egiptus-Mesopotaamia-tsivilisatsioonid #4 Egiptus-Mesopotaamia-tsivilisatsioonid #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lauraz Õppematerjali autor
Kontrolltöö kordamisküsimused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

· Neoliitiline revolutsioon ­ üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4. Vaskkiviaeg / eneoliitikum · Üleminek kiviajast pronksiaega. · Esimesed tsivilisatsioonid. · Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks. · Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad. · Ilmastiunähtuste kummardamine. · Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia. · Toortellised, niisutussüsteemid, potikeder, ratasveok, metall. Pronksiaeg (2500 eKr) · Pronks = vask + tina. Vastupidav. · Ader. · Tööjaotuse muutus ­ põllumajanduses mehed seoses loomade rakendamisega.

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Esiaeeg, Mesopotaamia ja muistne Egiptus

Neandertallased ­ Homo sapiens ehk tarkinimene ­ arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus ­ rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur ­ usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb ­ esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr ­ Menes liidab Alam ja Ülem ­ Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) ­ suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) ­ maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon ­ hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon ­ Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon ­ teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad ­ nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki:

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Egiptus ja Mesopotaamia

hammurapi seadused ­ babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ­ ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes ­egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise, ramses II - egiptuse vaarao, kes sõlmis hetiitidega rahulepingu, tutanhamon ­ egiptuse vaarao, thutmosis III ­ egiptuse vaarao, kes saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete ­ egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa, hammurapi ­ babüloonia kuningas, kes vallutas mesopotaamia ning rajas suurriigi vana babüloonia ning kes lasi koostada seadustekogu, nebukadnetsar II ­ uus babüloonia kuningas, gilgames ­ sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos. egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) ­ amon ra ­ päikesejumal, horos ­ taevajumal, osiris ­ viljakusejumal, isis ­ viljakusejumalanna, seth ­ kurjuse kehastus, jumalate asutamine ­ usuti, et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Muinasaeg ja vanaaeg

Kui arenema hakkas põlluharimine, siis muutus kunsti temaatikaks pealmiselt jõud, mis mõjutasid põllusaagi rohkust (ilmastik, jõed, linnud, koduloomad...jne), üldiselt hakkas kunstis sel ajal domineerima geomeetrilised ornamendid, mustrid, kaunistused) 6) Usk tekkis kuna muinasaja inimesel oli elus palju mõistmatuid asju ja nende asjade seletamiseks arvati, et igal loodusobjektil on oma hing, keda pidi austama, et saada paremat saaki. 3. Tsivilisatsioonid 1) Tsivilisatsioon- hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskonda (Vanal ajal tsivilisatsiooni mõiste = riigi mõistega), mõiste tekkis 18. Saj Prantsusmaal · Tsivilisatsiooni tunnused: a) viljelusmajandus b) varanduslik kihistumine c) riiklik korraldus d) kiri e) vaimne tegevus

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Esiajalugu ja idamaad

haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisitoiminguid ja kombetalitusi. Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 ja Gibraltaril 1848. Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist1856. aastal, 3 aastat enne Charles Darwini "Liikide tekke" ilmumist. Homo sapiens Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kattega. Nas valmistasid tuhandeid taiuslikumaid tooriistu. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon on inimühiskond koos kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Kultuuri seostatakse tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks. Tsivilisatsioon

Ajalugu
thumbnail
9
rtf

Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

sarkofaag ­ kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond ­ Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel ­ Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat ­ kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri ­ Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri ­ pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ­ ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia ­ taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem palsameerimine ­ muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Maat ­ egiptlaste nimetus maailmakorraldusele Hammurapi seadused ­ Babüloonia seadustekogu,

Ajalugu
thumbnail
4
odt

Egiptus ja Mesopotaamia

šaduff - veetõstuk niisutuspõllundus - jõgedest vee juhtimine põldudele jumala värav - jõgede vaheline maa - ehk kahejõemaa, nii refereeriti Mesopotaamiale ja sellele piirkonnale rippuvad aiad - astmelised aiad, millel kasvasid taimed ka. Vana maailmaime. Paabeli torn - astmiktempel, mis oli pühendatud jumal Mardukile. Umbes 90 m kõrge. Legendi järgi oli see taevani ulatuv torn, inimesed tahtsid selle abil taevani ronida, Jumalate juurde maat - maailmakorraldus Gilgameš - Mesopotaamia eepos, mis räägib kangelasest Gilgamešist, Uruki valitsejast templiprostitutsioon - Ištari, füüsilise armastuse jumalanna templites elasid ja töötasid preestrinnad, kes väidetavalt olid prostituudid Nebukadnetsar ­ Uus­Babülooni riigi valitseja Nun- ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalus. Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka

Ajalugu




Kommentaarid (1)

Valge profiilipilt
Valge: Väga hea matrejal
18:25 17-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun