Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Meteoriidikraatrid Eestis (powerpoint) (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #1 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #2 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #3 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #4 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #5 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #6 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #7 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #8 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #9 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #10 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #11 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #12 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #13 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #14 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #15 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #16 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #17 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #18 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #19 Meteoriidikraatrid Eestis-powerpoint #20
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NoPads Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
ppt

Meteoriidid - Powerpoint

Meteoor (kr. k meteooros, õhus hõljuv) Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad. Meteoriitidega tegelev teadusharu meteoriitika. Lähtekehad asteroidid Meteoorkeha ehk boliid Keskmine vanus 4,5 ­ 4,8 miljardit aastat Võivad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed ­ regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid Mikrometeoriidid Kivimeteoriidid Raudmeteoriidid Kiviraudmeteoriidid ehk segameteoriidid Suure massiga Tekitavad endast kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta langeb vähem kui üks Kiiremad meteoriidid sulavad täielikult ja jahtumisel moodustavad kerakesed Sise

Füüsika
thumbnail
22
docx

Meteoriidikraatrid Eestis

Põltsamaa Ühisgümnaasium METEORIIDIKRAATRID EESTIS Uurimistöö Koostaja: Katre Küppar 11B Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................

Geograafia
thumbnail
4
doc

Meteoriidikraatrid Eestis

Kosmosetekkelised pinnavormid Eestis Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku ­ Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis, arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on Eesti kõige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas! Kas on selle põhjuseks kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti geoloogide erakordne agarus sääraste jälgede otsingul? Või arvata seletuseks mingi kolmas päris ootamatu või imeline põhjus? Jäägu vastuse otsimine lugejale edasimõtlemiseks. Selle asemel heitkem suuruse järjekorras põgus pilk teadaolevatele kosmiliste kehade jälgedele Eestis.

Geograafia
thumbnail
16
pptx

Meteoriidikraatrid

METEORIIDIKRAATRID Hanna Parv 9.B Võru Kesklinna Kool Tutvustus Kosmilise päritoluga pinnavormid. Maa ja metoorkeha kokkupõrkel. Tekivad ringvalliga ümbritsetud lohud. Sõltumata suurusest ja langemiskiirusest. Tagajärjed Muudavad planeedi pinnavormi ja pinnakihtide struktuuri. Purustavad ja sulatavad kivimeid. Tekitavad maavärinaid ja hiidlaineid. Häirivad ja kahjustavad elu ja elukeskkonda. Neugrundi kraater Kärdla kraater Kaali kraater Ilumetsa kraater Tsõõrikmäe kraater Simuna kraater Meteoriidikraatrid Euroopas Rootsis Soome Norras Ukrainas Saksamaal Eestis Lätis Leedus Poolas Prantsusmaal Valgevenes Euroopa suurim kraater 52 km Siljan Ring (Rootsis) Kasutatud allikad https://www.revolvy.com/page/List-of-impa ct-craters-in-Europe https://upload.wikimedia.org/wikipedia /commons/c/cc/Earth_Impa

Geograafia
thumbnail
17
pdf

Meteoriidikraatrid

Kristiina Laksa 10klass Meteoriidikraateronlehtrikujuline maapinnasüvend,misontekkinudmeteoriidi löögivõiplahvatusetagajärjel. Kraaterontavaliseltmetoriidistpaljusuurem ningsedaümbritsebringvall. Aastaslangebmaaletuhtkondmeteoriiti, millestleitakse1015. Kraatreidtekitavaidhiidmeteoriitelangeb sajandikohatvähemkuiüks. KõigesuuremEestisonKaalimeteoriidi kraater,milleläbimõõton105110mja sügavus22m.Sellelon8kõrvalkraatrit. SuuruseltteiselkohalonIlumetsa meteoriidikraatridPõrgujaSügavhaud. (Põrguhaualäbimõõton7580mjajaSügavhaua läbimõõtumbes50meetrit.) Tsõõrimäekraater(läbimõõton3840m) Simunakraater(8,5m) Kärdlakraater(läbimõõtligi4kmvallkuni 250mkõrgejakilomeeterlai) Neugrundikraater(vallirõngaste välisläbimõõtonumbes9km) Arizona Vredefort Sudbury Chicxulub onüksmaailmakuulsaimaid meteoriidikraatreid tekkinud45000aastattagasi täbimõõt1,2km arvatavmeteoriidisuurus­läbimõõt40m, liikuskiirusegakuni20km/s

Geograafia
thumbnail
7
doc

Eestis asuvad meteoriidikraatrid

Üldine Planeetidevahelises ruumis tiirleb tohutu hulk meteoroide - üliharuldasi sadade ja kümnete kilomeetrite, tavalisi paljude meetrite suurusi, väiksemaid ja massiliselt imepisikesi tahke aine osiseid. Atmosfääri tunginud meteoroidid on nähtavad meteooridena ehk "tähesajuna" ja boliididena. Kosmilise kiirusega liikuvad meteoroidid põlevad atmosfääris: suuremad kaotavad pinnakihte, üliväikesed hävivad kogunisti. Maapinnale jõudnud meteoroide tunneme meteoriitidena. Ainult väiksemad meteoorkehad võivad säilida tahkete paladena, suuremad kehad plahvatavad Maaga põrkudes ja hajuvad ümbriskivimites ja - setetes, või kanduvad tolmu- ja gaasipilvedega kaugele. Maapinnal leitakse suhteliselt väikesi meteoriite, mis on sageli atmosfääri sattudes aeglustunud ja purunenud suuremate kehade killud. Uurides meteoriite saab tundma õppida tahke kosmilise aine ehitust ja koosseisu, selle tekketingimusi, aga samuti Päikesesüsteemi teket ja arengut. On leitud, et maakera j

Füüsika
thumbnail
2
doc

Päikesesüsteemi väikekehade ülevaade

1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis on kujult ebakorrapärased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 3. Mis on komeet? Komeedi ehitus, kirjelda tema liikumist. Komeet e. ,,sabatäht" on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, selle

Füüsika
thumbnail
14
doc

Meteoriidid, asteroidid, komeedid

Tartu Veeriku Kool METEORIIDID, ASTEROIDID, KOMEEDID Referaat füüsikast Autor: Liina Ots Klass: 9a Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on asteroidide ja komeetide tuumast väiksemad keh

Füüsika



Lisainfo

Powerpoint ettekanne Füüsika tunni jaoks.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun