Füüsika köögis (1)

Sarnased õppematerjalid

6

pptx

Soojusnähtused köögis

Soojusnähtused köögis Xxx xxx 9B Füüsika kehtib alati ja igal pool, niisiis oleks rumal väita, et mõni füüsikaseadus näiteks köögis ei kehtiks. Kui köögis on vanemat sorti gaasipliit, siis võib juhtuda, et pliidil gaasileegi süütamiseks tuleb tikk süüdata.Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul

Füüsika

2

docx

Füüsika: Soojusnähtused köögis

SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast,

Füüsika

2

doc

KUIDAS PUUTUSIN KOKKU FÜÜSIKAGA VIIMASE 30 PÄEVA JOOKSUL

gravitatsiooni. Teine väga tähtis asi on elektrienergia. Tean, et kunagi olid ajad kus istuti küünlavalgel ja tehti kõiki majapidamistöid käsitsi, aga tänapäeval on meil elektrienergia, mis aitab meil kiiremini, tõhusalt ja massiliselt oma tööd teha. Ma ei oleks saanud praktikal ajada vahukoort vahtu mõne minutiga käsitsi, vaid kasutasin selleks elektrienergiat ja seda kasutavat seadet : mikserit. Füüsika kohalt oskan öelda veel, et meil praktikal olles toimus ka soojusvahetus nagu igal teiselgi ruumil. Kui õues oli näiteks madalam temperatuur kui toas, kus ma pliidi peal keetsin kahte suurt poti täit puljongit siis läksid aknad väga uduseks, ehk kondenseerus see osa auru mis toasooja õhku enam ei mahtunud. Köögis on hästi märgatav , et toidu tegemisel seguneb toidulõhn õhuga ja seda on tunda ka mujal kui toidu vahetus läheduses. See on tegelikult toiduvalmistamise juures

Füüsika

17

odt

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises  Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid  Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit

Füüsika

12

doc

Keemia - Referaat

Keemia Referaat Pille Riin Pipar Kostivere Põhikool 7.klass juhendaja: Ingmar Kokk 1.1 Millega tegeleb keemia ? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. aine mis muudab tavalised metallid kullaks

Keemia

14

doc

Säästlik elektritarbimine

.............3 1. Säästlik elektritarbimine ..............................................................................4 1.2 Miks on oluline säästa elektrit..............................................................4 1.3 Watson säästliku elektritarbimise abimees...........................................5 1.4 Energiamärgistus..................................................................................6 1.5 Igapäevane säästlikus köögis................................................................6 1.5.1 Külmik.........................................................................................7 1.5.2 Elektripliit....................................................................................8 1.5.3 Nõudepesumasin..........................................................................9 1.5.4 Veekeetjad ja kohvimasidnad.........

Keskkond ja jäätmemajandus

14

doc

Soojusmasinad

SOOJUSMASINA D Referaat Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SOOJUSMASINAD .......................................................................................................3 AURUMASIN.................................................................................................................5 SISEPÕLEMISMOOTORID.......................................................................................... 8 GAASITURBIIN...........................................................................................................10 LISAD..........................................................................................................................11 Soojusmasina kasutegur.......................................................................

Füüsika

34

pdf

Insenerifüüsika 2. KT kordamisküsimused 2022

UTT0090 KT2 kordamisküsimused 1. Demokritose seisukohad aine ehitusest. 1) kõik ained koosnevad üliväikestest osakestest e. molekulidest (mõõtmed suurusjärgus 10-10m) 2) molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud ( nende mõjuulatus on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega 3) molekulid on pidevas kaootilises liikumises (temperatuuri tõustes nende liikumise kiirus kasvab). 2. Tahke aine ehituse iseloomustus. Kristalsete kehade ja amorfsete kehade erinevus aine ehituse seisukohalt. Molekulide vahekaugused on samas suurusjärgus molekulide müütmetega, tõmbejõud molukulide vahel tugevad. Molekulidel on sellest tingituna kindel asukoht ja soojusliikumise käigus nad võnguvad selle ümber. Tahketel ainetel on kindel kuju ja ruumala. Amorfsetes kehades paiknevad molekulid ebakorrapäraselt 3. Vedelike ehituse iseloomustus. Molekulide vahekaugus on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega, tõmbejõud molekulide vahel nõrgad. Molekulid võivad lii

Füüsika ja elektrotehnika

Kommentaarid (1)