Hernhuutlased Eestis, Teoloogiline ratsionalism ja valgustus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Teoloogiline ratsionalism ja valgustus

1.slaid: • 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism • Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid: • 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia • Riia toomkool, • Johann Gottfried Herder-eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. 5.slaid:August von Kotzebue • rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis;

Ajalugu

2

doc

Vaimuelu Vene aja alguses

Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hernhuutid moodustasid omaette kogudusi, valides ise endile jutlustaja. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa

Ajalugu

7

odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

aastast Jüri koguduse ja 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse koguduse õpetaja. George Browne- Iiri päristolu Riia kindralkuberner. Ta püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul.“- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. 16. Mõis ja talu Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid (e. Eramõisad), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad (e. Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e. Kirkikumõisad). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale

Ajalugu

7

docx

Varauusaeg

· 1708. Aastal küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ning tühjaks jäänud linn lasti õhku. · 1709. Aasta võit Poltaava lahinug pööras sõja õnneVenemaale. · 1721. Aastal alla kirjutatud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. · Sõja ajal teenis Rootsi väes u. 15000 eestlast, peamiselt 1701. Aastal kokku kutsutud maamiilitsas. Asustus pärast Liivi sõda: · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620 aastateks oli aga rahvaarv kahanenud 120 000- 140 00 inimeseni. Asustus Rootsi ajal: · 1695 aastal 350 000- 400 000 inimest · 17. sajandi asutuspildile oli iseloomulik ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asutusega paikadesse. · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eesti senise ajaloo suurim näljahäda. Ühtekokku langes näljaaja ohvriks 70 000- 75 000 inimest. Asustus 18. Sajandil

Ajalugu

2

doc

Vene võimu mõju eestlaste hariduselule

mindi lausa äärmustesse. Hernhuutlus aitas päris palju kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, päevikute ja kirjavahetuste pidamine pakkus indu kirjutamisoskuse omandamiseks, andsid tõuke koorilaulu ja puhkpilli levikule eestlaste hulgas. Hernhhutlikest perekondadest olid pärit ka F.R. Kreutzwald, C.R. Jakobson, J.Hurt, V.Reiman ning J.Tõnisson. Teoloogiline ratsionalism saavutas sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muudusid õpetlikuks. Ratsionalistliku õpetaja jutlus andis kuulajale mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne elutarkuse poolest. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, põhiliselt Baltikumis valitsevat pärisorjust. Pärast Põhjasõda sai tagasilöögi ka rahvaharidus. Koolide arv oli kahanenud,

Ajalugu

2

docx

Vaimuelu Rootsi ja Vene ajal

Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ning erinevused Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel kuulus suurem osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Üldiselt valitses Rootsi võim Eesti aladel terve 17. sajandi. Selle alguseks peetakse Liivi sõja lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla. Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal 1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri kiriku ülesehitamist. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas

Ajalugu

5

doc

Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal

Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine

Ajalugu

2

odt

Vaimne kultuur 18. sajandil Eestis KAVA

1. kuna nad väljusid kirku ja aadli kontrolli alt RATSIONALISM 1. 18.saj. Teisel poolel 1.1. Eesmärk rahva harimine ja valgustamine 1.1.1. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 1.1.2. esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust 2. Johann Georg EISEN v. SCHWARZENBERG 2.1. töötas välja mitmeid agraarprojekte 2.2. kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumis 2.3. tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega 2.4. rõugete vastase kaitsepookimise alustamine Eestis 3. Põltsamaa pastor August Wilhelm HUPEL(1737-1804) 3.1. literaat 3.2. ,,Topograafilise teateid Eesti-ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi" 3.3. koos Peter Wildega andis põltsamaal välja esimest eesti keelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." RAHVAHARIDUS 1. Halvenenud tingimused edendamiseks 1.1 napilt koole, õpetajaks kiriku köster, õpetas kiriku palveid koos veerides 2. 1765. Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava 2.1

Ajalugu

Kommentaarid (0)