50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gelvin palk
Õppematerjali autor
PÕHIEELDUSED Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese- käsitlust. Sartre'i käsitlus, mis on kokku võetud tema peateoses "Olemine ja eimiski", on mõjutatud Martin Heideggeri teosest "Olemine ja aeg". Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest, siis eksistentsialistid vastanduvad sellele arusaamale väites, et inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale. Asjade, eriti arefaktide puhul eelneb nendele idee, kavand või projekt (prantsuse keeles le projet), mille järgi need valmistatakse. Inimene aga pole selline asi, eksistents pole kunagi valmis, kuna puudub mõõdupuu valmisoleku mõõtmiseks, ja on
tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5
Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga , eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. Albert Camus on Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud. Camus' hilisema loomingu teemad ja märksõnad oleksid Alzeeria rannikulinnade lämbe palavus, ängistus, võõrastus, üksindus, absurd, mäss ja elu mõte. Albert Camus on seda meelt, et õnn ja absurd on ühe maa lapsed. Absurd vajub inimese kukile siis, kui kõik lakkab olemast mõistuspärane. Absurdiinimene näeb, et elul pole kaalu kõigi lootuste sadam on surm kuid just selle tõsiasja tõttu asub absurdiinimene looma. 1 Albert Camus' elukäik A l b e r t C a m u s ( a l i a s J a c q u e s C o r m e r y) s ü n d i s 7 . n o v e m b r i l 1 9 1 3 , k u i
o Camus loeb absurdi ka vastuhakuks homse suhtes. Ehk kui inimesed elavad tavaliselt homse ja tuleviku nimel, siis mingil hetkel mõistetakse, et inimene kuulub ajale ning hirmus, mis teda valdab, tunneb ta ära oma kõige suurema vaenlase. See on homne, mida sooviti, oleks pidanud kogu oma olemusega vastu võitlema. o Maailma tihkus ja võõrus on absurd. On päevi kui me tuttava naise näo tagant leiame otsekui taas võõra, keda kuude või aastate eest armastasime, ja võime isegi seda taas ihaldama hakata. o Absurdi tunne avaldub, kui me aegajalt näeme peeglist võõrast, kelle nägu tundub tuttav, aga rahutukstegev, kelle me oma fotode järgi ära tunneme. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
mõttes, et ta suudab ise oma väiksusest aru saada. Ruumiliselt võib universum mind haarata, aga mõeldes haaran mina teda. 12. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Inimene on justkui pilliroog, mis on õrn ja habras, nõrgim looduses, mida on kerge hävitada, aga isegi kui universum ta hävitaks, oleks ta ikkagi hävitajast kõrgemal, kuna suudab mõelda ja teadvustada oma surma, universum seda aga teha ei saa. 13. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on too kõhedus, mis tekib, kui inimene mõistab, et temast õhkub ebainimlikkust. Absurdi esimene märk on siis, kui tühjus kõnes muutub kõnekaks. Absurd on see, kes meile peeglist või fotodelt vahel vastu vaatab. Absurd on kogu aeg olemal igal pool. Absurdi tunnistamisel muutub see piinavamaks kireks kui ükski teine. 14. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Põhjus seisneb lõhes inimese ja maailma
vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada mitte filosoofiliseks ja filosoofilisteks tekstideks 6. Elitaarsus probleemi kohaselt vastanduvad osad inimesed eksistensialistidele. Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi. Eksistentsialistid arvates aga need inimesed eiravad selliseid küsimusi. Mina isiklikult arvan, et ei ole mingit mõtet süveneda eksistentsialistlikesse probleemidesse kuna maailma toimimine olevikus sisaldab piisavalt palju küsimusi, mille üle mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad) Pascali tekstid Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja,
ole. 27. Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust. Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents, seega peab ta ka reaalses maailmas eksisteerima. 28. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse algpõhjuse argumendina. Algpõhjuse argumendina tuntud jumalatõestus põhineb arutelul, kus väidetakse, et miski ei toimu põhjuseta. Kõik pidi alguse saama esimesest põhjusest, mis aga ei oleks enam esimene põhjus, kui tal oleks põhjus. Seega väidetakse selles jumalatõestuses, et esimene põhjuseta, millel puudub põhjus on jumal. 29
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid