50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Teele Mikk
Õppematerjali autor
privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus
privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus
privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks alluvussuhted, milles üks pool on avaliku võimu kandja (teostab avalikku võimu), meetodiks käsk ja keeld Eraõigus ja avalik õigus ● huviteooria ● subjektiteooria ● Subordinatsiooniteooria Õiguse harud: Eraõigus 1 ● Tsiviilõigus ● Kaubandusõigus (ehk äriõigus= äritegevus, ettevõtjate vahelised suhted) ● Intellektuaalse omandi õigus ● Rahvusvaheline eraõigus Avalik õigus ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● Maksuõigus ● Karistusõigus ● Menetlusõigused (sh tsiviilkohtumenetlusõigus) ● Konkurentsiõigus Terminil „ÕIGUS“ on mitu tähendust: objektiivne õigus - õigusnormide kogum subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus
puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata (privaatautonoomia) ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui
Hea usu põhimõte Dispositiivsuse põhimõte õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud. 2. Abstraktsiooniprintsiip SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE 3. Dispositiivsuse põhimõite Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte 4. Mõistlikkuse põhimõte võrdsuse põhimõtted. 5. Spetsiaalsuse põhimõte Tsiviilõiguse süsteemid: 6. Lepingute siduvuse põhimõte 1
privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2
...........1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................................2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435
Õigusteooria eristab objektiivset ja subjektiivset õigust. Obj. õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Subj. õiguse all mõistetakse õigusobjektile kuuluvat õigustust teatud viisil käituda. 8. Millised võimed iseloomustavad füüsilist isikut? Füüsilise isiku õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime: tekib sünniga, lõpeb surmaga. Teovõime: täielik, piiratud. Otsusevõime: õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Deliktivõime: alates 14a 9. Milliseid eraõiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb? täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühing, sihtasutus. 10. Milliseid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb? Riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalikes huvides loodud juriidiline isik. 11. Millal tekib füüsilise ja juriidilise isiku õigusvõime?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid