50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Laura Tamm
Õppematerjali autor
Fred Jüssi on salvestanud ja pildistanud, kõnelnud ja kirjutanud Eesti loodusest palju aastaid. Tema isikupärane ja väljapaistev panus eesti ökoloogilise mõtte arengusse ja looduse mõtestamisse, selle kaitsmise ja taastamise vajaduse teadvustamine on palju väärt. Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis, kui ta sai Eesti Taassünni auhinna. Fred Jüssi on huvitav ja rikastav inimesele, kes temaga kokku puutub, sest Fred Jüssil on, mida jagada. Ta mõistab hästi loodust ja ta oskab sellest ka väga hästi kõnelda ja kirjutada. FRED JÜSSI ELULUGU Sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel, Väikestel Antillidel, Lääne- Indias. 1938.aastal tuli perekond kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958).
URMAS OTT & FRED JÜSSI „MISTER FRED“ Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal. Ta on Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. 1958 aastal lõpetas Jüssi Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Ta on töötanud Emmastes õpetajana ja kuulunud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema ametiks oli looduskaitseinspektor. Töötanud Eesti raadios. Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt. hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest. Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal,
väljendusvahendite kasutamist ja vältinud seeläbi tunderõhuliste moo- nutuste, antropomorfiseeringute või müstitsismi kalduvate loodusteoste tooniandvat esilekerkimist eesti looduskirjanduse mis tahes arenguetap- pidel. Teine oluline eesti looduskirjandust iseloomustav tegur on olnud kodu- maa-tundmise paatos, lokaalne, rahvapärimuslik ja topofiilne aspekt. Mitmete eri põlvkondade autorite, nagu näiteks Kustas Põldmaa, Jüri Parijõe, Johannes Piiperi, Juhan Lepasaare ja Fred Jüssi teosed juhatavad lugejaid tähele panema oma kodumaa ilu ning seda armastama. Veelgi 242 Kadri Tüür, Timo Maran enam – looduskirjandus ärgitab inimest looma ka isiklikke kohaseoseid, seda nii oma kodu lähedal kui ka Eestimaa muudes paikades. Taimi, loomi ja linde tutvustades kindlustatakse looduskirjanduse abil, et lugeja leiab midagi tuttavat ja omast igast kodumaa nurgast. Erinevalt näiteks
Mina ja loodus Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Normaalsete inimeste keeles lilled, puud, põõsad, ookeanid, mäeahelikud ja paljud muud asjad, mida oled ilmselt õppinud esimesest klassist saatik. Loodus on midagi, milleta inimkonda ei oleks, sest kui ei oleks päikest, ei oleks valgust ja taimed ei saaks fotosünteesida. Kui ei oleks hoovuseid, siis ei oleks ka kliima erinevusi nii palju. Loodus on paljudele tähtis, aga minule hädavajalik. Aga miks ma ei suuda loodusest hoiduda? Minu jaoks on loodus eelkõige inimese poolt puutumata mets, sest seal on loodus ise rajanud teed ja saab ise hakkama. Olen lapsest saati olnud looduslaps, sest olen tegelikkuses kasvanud metsade keskel. Väiksena käisin tihti emaga metsas seenel või niisama jalutamas ja kindlasti ka teiste lastega kulli ja peitust mängimas.
Vladislav Koržets „Laulud või nii“ Elulugu Koržets sündis Eesti ja Poola vanemate lapsena Siberis. 2006. aastal taotles ta Eesti kodakondsust ja sai selle 2007. aastal. Koržets õppis lõpetas 1974 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatikaõpetajana. Tema esimene kirjandusteos avaldati 1974. aastal Noorte Hääles. Aastatel 1976–1995 töötas ta ajakirjas Pikker, 1992–1995 oli selle toimetaja. Lisaks humoreskidele on ta kirjutanud estraadipalu, näidendeid nii lastele kui ka täiskasvanutele, kuuldemänge, stsenaariume ja laulusõnu. Koržets on ka ise estraadil esinenud. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige. Vladislav Koržets on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. 2002. aastani oli Koržets ajakirja Kalastaja peatoimetaja. Koržetsil oli lapsena roll filmis "Viini postmark". Ta oli aastaid Eesti Televisiooni keskkonnasaate "Osoon" saatejuht. Teos Teoses käsitleti mitmeid teemasid: loodusest (“Laul l
Haritud lihttööline Kui mainida Räästa Gümnaasiumis ringi käies nime Fred Kivistik, öeldakse, et tegemist on targa ja tagasihoidliku abituriendiga, kellel ees helge tulevik. Koolikaaslastele ja teistele lähedastele tundub ta tõesti sellisena aga Fredi iseloomu kohta saan kõige paremini teada temalt endalt. Lapsena lõbu laialt Oma lapsepõlve kohta ütleb Fred, et ta oli nagu iga teine laps. ,,Elasin vanemate ja noorema õega kahetoalises korteris, teistes majades elasid kõik mu sõbrad ja tuttavad. Kogu vaba aja veetsin õues sõpradega ringi hullates. Vahel läksin hommikul kell 9 õue ja tulin tagasi tuppa õhtul kell 11." Fred räägib oma lapsepõlvest nagu elu parimatest aastatest, mida kohutavalt taga igatseb. Kui küsin, miks ta enam niiviisi õues ringi ei mölla, on Fredil vastus juba olemas. ,,Olen suureks kasvanud ja elu on muutunud
Loodus- meie ema, meie isa, meie kodu. Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või tahavad saada osakeseks maast. Nagu Ernst Enno räägib luuletuses, mille nimi on ,,Mina’’. Igavesti vulisev oja olen ma, Igavesti igatsev laulja rändaja Kus on minu tunde vaiksed allikad, Kuhu merde kustuma mõtted sõuavad?
väärtus. Praegu on elektroonilised käekellad – mingi Miki Hiir kargab sul seal ees, nii et sa ei näegi seda aega, ja kui patarei tühjaks saab, siis visatakse kell prügikasti. Selletõttu prügimägi aina kasvab. Kogu aeg on vaja uusi asju. Mingi riietusese tuleks lõpuni kanda, ja kui ise enam ei kanna, siis annad kassile asemeks. Kui palju ülearust toodetakse! Pooltele asjadele võiks tule otsa panna. Fred Jüssi ütleb: tee nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. See majanduskasv – paneks Hiiumaal kilekotivabrikud tööle! Toodame jälle palju kilekotte, inimesed viskavad need kuskile mere äärde laiali, luiged söövad neid ja surevad. See ei ole ju majanduskasv! Majandus peaks olema hoopis tagasihoidlikum, hoopis teistel alustel üles ehitatud – see asi, mis sa ostad, peaks olema kallim, vastupidavam, ja mitte kunstlikust materjalist. Et oleks võimalikult palju naturaalseid materjale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid