Ärkamisaeg Eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Eesti rahvuslik liikumine 19. saj teisel poolel

kreiskool, mis kandnuks rahva pärisorjusest vabastanud keiser Aleksander I auks Aleksandrikooli nime. Kool tuli rajada ja seda tuli ülal pidada rahva enese rahaga. Raha saamiseks korraldati näitemänge, kontserte ja näitusi, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. · Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas seisis samuti Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson · Hurda kõrval teiseks rahvusliku liikumise tähtsamaks tegelaseks (1841-1882). · sai Eestis tuntuks 1868. aastal Vanemuise seltsis peetud isamaakõnega valguse, pimeduse ja koidu ajast. · Jakobson pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused. · Pöördunud tagasi Eestisse ostis Jakobson Vändra lähedale Kurgjale talu ning osales agaralt mitmete eesti põllumajandusseltside töös. · 1878. aastal hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

Kartes rahade kaotsiminekut, kandis Hurt omavahelised tülid ametivõimude ette. Ametivõimud nägid selles aga vaid teretulnud ettekäänet sekkumiseks: Aleksandrikooli peakomitee suleti, samuti abikomiteed, ja kogu ettevõtmine allutati Liivimaa kubernerile. Sellega oli eesti rahvuslik liikumine sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika. 33.ptk Venestusaeg Venestamise ettevalmistused Keiser Aleksander II, kelle valitsusaastatesse jäi ärkamisaeg, oli mõõdukalt liberaalse mõtteviisi esindaja. Paraku hukkus ta 1881. a vene revolutsionääride pandud pommi läbi ning troonile tõusis tagurlik ja sovinistlik Aleksander III. Järgnevate aastate jooksul võttis valitsus kursi impeeriumi äärealade venestamisele. Balti kubermangudele tähendas see rünnakut eeskätt Balti erikorraga nign saksa keele ja kultuuri vastu,kuid ühtlasi sattusid löögi alla eestlased ja lätlased oma vasttärganud rahvuslike taotlustega

Ajalugu

20

ppt

Ärkamisaeg

Tekib kaks leeri- Hurt ja Jakobson 17  Hurt tähtsustas hariduse- ja kultuuriküsimusi Jakobson väärtustas majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi Jakobsoni surm 1882- tülide jätkumine Hurda ja Köleri vaheline tüli- Aleksandrikooli peakomitee laialiminek 18  ÄRKAMISAJA LÕPP Aleksandrikooli peakomitee laialiminekuga oli eesti rahvuslik ärkamisaeg sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika  L. Vahtre "Eesti ajalugu" 2004, 334 lk M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent "Eesti ajalugu I" 2005, 162 lk A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" 2006, 168 lk et.wikipedia.org www.estonia.ee www.google.ee 20

Ajalugu

5

odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

· 1870. aastal- Balti raudtee, ühendas Paldiski sadamat Peterburiga. · Peatselt avati Tapa-TArtuVAlga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva liin · sajandivahetusel-kitsarõõpmeline raudtee · Soodsad võimalused kaubavahetusele · Arenes sisekaubandus, uued tööstusettevõtted Põllumajanduse arengu suunad · mõisamajandus-mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tavis ning kasutasid palgalist tööjõudu · talude päriseksostmine-1916. Aastaks oli eestis päriseks ostetud 4/5 talumaast. Enamik taludest oli ostetud võlgu · piimakarjakasvatus-raudteede olemasolu lubas turustada Eesti piimasaadusi. Piimakarja kõrval kasvatati ka sigu ja veiseid · põlluharimise intensiivistumine-hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid · sotsiaalne kihistumine-domineeris iseseisvate väikepõllumeeste kiht. XX sajandi alguseks

Ajalugu

2

doc

Eesti rahvuslik liikumine

1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Ajaleht ''Sakala'' (Jakobson 1878

Ajalugu

14

doc

Rahvuslik liikumine

kuulsuse, osales aktiivselt igal pool. Jannsenile oli abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. Esimene üldlaulupidu Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud. Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. 2 Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid,

Ajalugu

9

docx

Ärkamisaeg

Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 ­ 1885 Ajavahemikku 1860 ­ 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sel

Ajalugu

2

docx

Rahvuslik liikumine

Postimees, mis ilmus Pärnus aastatel 1857­1886. Johann toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 ­ 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. 24. juunil 1865. aastal asutati Vanemuise Selts J.V. Jannseni eestvedamisel. Peamiseks tegevusalaks oli koorilaul. Seltsitegevuse vormiks olid lauluharjutuste kõrval kuuõhtud, peoõhtud, väljasõidud. Kuuõhtute üldharivad ettekanded olid vabahariduse alguseks Eestis. 1869. aastal oli Johann Eesti esimese üldlaulupeo üks dirigentidest ning seal esitati ka soomlase Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud. Nüüd on see laul Eesti riigihümniks. Johanni põhieesmärgiks oli eestlaste ja eesti keele tähtsustamine. Kolmandana ma räägin rahvusliku liikumise juhist C.R.Jakobsonist. Carl Robert Jakobson oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Johann Köler oli mees,

Ajalugu

Kommentaarid (0)