50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kryytna
Õppematerjali autor
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus .......................................................
3) Millist objektiivi loetakse nö normaalobjektiiviks? - objektiivi, mille vaatenurk on sarnane sellega, mida näeb inimsilm EHK mis jääb vahemikku ~45°-57° - 35mm = 50mm (diagonaal on 43,3mm) - keskformaat = 80mm (diagonaal on 83,9 mm) - laiformaat = 180mm (või 150mm, sõltuvalt formaadist) (diagonaal on 162,6 mm) 4) Mis oleks ligikaudne normaalobjektiiv 35mm ekvivalendina, kui kaamera kaadrikordaja on 1,6? - 35mm x 1,6 = ~ 56mm 5) Esimesed elektroonilised pildisalvestusseadmed leiutati 70-aastatel. - 1973 esimene teadaolev - 1975 Kodak tegi CCD-sensoriga digikaamera prototüübi - 1981 Sony reaalselt käes hoitav tarbijale suunatud digi - 1986 leiutati esimene digisensor - 1988 FUJI DS-1P Photokina festivalil
Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab
Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk väiksemat teravussügavust.Kui on liialt hämar ja välisest valgusest ei piisa,on vaja välku teha. 4.Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Õues läheda maa peslt portree pildistamine,kui näos on väga tugevad varjud külgpaikesest ;sundvälk 5
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis....................................................
Me näeme pilte ajakirjades, ajalehtedes, raamatutes, plakatitel ja ka meie endi fotoalbumites. Kas pole mitte tore vaadata vanemas eas pilte oma lapsepõlvest? Üksainus pilt võib jutustada väga pika ja tähtsa loo. Valisin antud töö teemaks just fotograafia, kuna olen sellega tegelenud juba mitmeid aastaid ning selle tutvustamine selle referaadi vahendusel tundus olevat hea idee. Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada fotograafia ajalugu, selle erinevaid külgi, kaamera funktsioone ja anda põhilisemad oskused terava ning kauni pildi tegemiseks. Materjali leidsin peamiselt internetist, kuid osa informatsiooni lisasin ka oma teadmiste põhjal ja raamatust. 3 MIS ON FOTOGRAAFIA? Fotograafiat võib kindlasti defineerida kunsti vormina, kuid seda võib selgitada ka piltide loomise protsessina. Pildistamiseks on vajalik kaamera. Neid on erinevaid: on
nagu hallskaala pilte või 24bit-iga ning pärast jagada kolme väljavõttesse igaüks 8 bit- i, millest ühte kasutatakse. Tuleviku võimalus on, on, skaneerida 24 bit-ga ja arvutada “segatud” monokroomse pildi kasutades tuntud valemit: Halltooni väärtus = 0.3*punane + 0.11*roheline + 0.59*sinine 4.Digitaase kujutise saamine kujutise sensorite abil Kui traditsioonilised kaamerad kasutavad kujutise saamiseks ja säilitamiseks filmi, siis digitaalsed kaamerad kasutavad (pidevat) 3D seadet, mida kutsutakse kujutise sensoriks. Sensori definitsioon ehk Anduri definitsiooniks võiks olla – seade, mis avastab, salvestab end mõõdab füüsikalise suuruse (valgustundlikke dioode) ja edastab selle elektrisignaalina. Tänapäeval on CCD tehnoloogia valdav mitte ainult eetris, vaid ka videorakendustes. Nt faksid, koopiamasinad, skannerid, vöötkoodide lugejad – kõik nad kasutavad CCD-
Kui seni oli pildistamine vaid rikaste lõbu, siis uus tehnoloogia muutis fotograafeerimise lihtsaks ja odavaks. 11 1889. aastal leiutati tselluloidil põhinev rullfilm ning seda hakkas edukalt ära kasutama Eastman Kodak Company. Nimelt paiskasid nad 1888.a. müüki fotoaparaadi "Kodak". Selliste kaamerate turule tulek andis hea võimaluse teha pilti ka ilma tehnoloogiat mõistmata. Tegemist oli lihtsalt karbiga, millel oli fikseeritud fookusega objektiiv. Ostes kaamera, oli sellesse juba filmirull paigutatud. Kui kasutaja oli pildid ära teinud, pidi ta lihtsalt kaamera tagasi ettevõttesse saatma, kus tehti fotod ning varustati uue filmirulliga. Eriti populaarseks said antud põhimõttel töötavad Brownie kaamerad, mida kasutati isegi veel 1960ndatel 9 LISA 3 -14.02.2014 10 http://archive.is/qvVL - 3.12.2013 11 http://www.slideshare.net/eerokangor/fotograafia-ajalugu-1-loeng-5230072 -3.12.2013 Esimesed loodud fotod olid must-valged
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid