I ja II MS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

odt

I maailmasõda

a oli Euroopa riikide võlg USA-le 21 miljardit · Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm: ­ kapitalistlikuks süsteemiks ­ sotsialistlikuks süsteemiks. Algas kapitalismi üldkriis. Mitmel pool tekkisid marksistlikud revolutsioonid · Sõja põhjustanud vastuolud jäid lahendamata. Lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. I MS mobiliseeriti kokku 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 meest ja Keskriikides 25 160 000 meest. Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas I MS suuresti kõik varasemad sõjad

Ajalugu

9

doc

Esimene Maailmasõda

Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20, sajandi esimesed tsi

Ajalugu

7

doc

XX sajandi ajalugu

toatüdruk. Isa oli vallaslaps. Isa olid 3X abielus, H. Viimasest. Ema oli isast 23 aastat noorem, kaugelt sugulased, H. 6-7 õde. Algklassides korralik koolipoiss. Põhikoolis suured distsipliini probleemid. Unistuseks saada kunstnikuks. Läks Viini kunstiakadeemiasse katsetele, aga ei saanud sisse. 1913- elab viinis 1) hulkur 2) tavaline kodanlane. Luges valimatult raamatuid: astroloogia, juutide vastased. 1914- Esimeses maailmasõjas alustab sõdurina, hiljem saab temast kapran. I MS järel I ja II klassi raudrist. Sai kloori mürgituse ning viibib kaua hospitalis. 21. november 1918- vabaneb sõjaväest 1919- läks NSDAP 1921-fürer 1923- natsi partei otsustab korraldada riigipöörde Münchenis ,,õllelokaalide riigipööre". Hitler koos kaaslastega arreteeriti ja vangistati. Vabanes 9 kuu pärast. Vangistuses kirjutas oma pearaamatu ,,Mein Kamf" (1905) 1924- kui majnduslik olukord paranes, langes natside populaarsus. 1930- riigipäeva valimised

Ajalugu

18

doc

12. klassi ajalugu.

IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi j

Ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses E Ajutine Valitsus (K. Päts) 1919. a dets - jaan vallutas Punaarmee 2/3 Eestist Punaarmee 30 - 40 km kaugusel Tallinnast Eesti valitsuse tegevus dets 1918 Riigikaitse korraldamine E kaitseväe ülemjuhatajaks alampolkovnik Laidoner Kuulutati välja vabatahtlike mobilisatsioon: päevapalk + lubati võidu korral tasuta maad Tekkisid vabatahtlike pataljonid I ms tsaariarmees sõdinud meeste baasil Kuperjanovi (Tartu pataljon u 150 meest), Sakala (Viljandi), Skautspataljon, Balti pataljon (baltisakslased) Kalevi Malev (Harju) jt Gümnasistide baasil loodi kooliõpilaste pataljonid Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid Kuulutati välja sundmobilisatsioon ­ 1919. a veebr u 30 000 meest. Sõja lõpuks kuni 100 tuh Sõjalaen Suurbritanniast ­ relvade ja laskemoona ost (vintpüssid,

Ajalugu

22

doc

Maailmasõda

2 organisatsiooni ­ *täiskogu ­ kõikide liikmseriikide esindajad *nõukogu ­ kes juhtis rahvasteliidu tööd +Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism ­ sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. Konverentsid 1) Washingtoni konverents 1921-1922 ­ osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping.

Ajalugu

48

docx

LÄHIAJALUGU

LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine  XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest  maailma valitses Euroopa  peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan  Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma  kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav  suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa

Ajalugu

27

doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus valimisõiguste vastu.

Ajalugu

Kommentaarid (0)