Kooli nimi
eesnimi perenimi
SEKSUAALSUS
Referaat
Juhendaja : eesnimi perenimi
Linn 2008
Sissejuhatus:
Mis on see, mis teeb ühe inimese teise jaoks vastapandamatuks? Seksuaalsus, see on see, mille kaudu tunnetatakse ning väljendatakse iseennast , kui kindlasoolist isikut. Mõned usuvad, et ilustandardit ei ole olemas. Ilu mõiste on iga inimese jaoks erinev, see muutub pidevalt, sageli koos ajaga . Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad , et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi , soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed.
Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused , suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks.
Teooriad
Kõigile
meeldivad lapsed, kellele ei meeldiks? Üks levinud teooria on see,
et inimesi kütkestab väike suu, kõrge laup, väike lõug ning
suured silmad. See tuleneb sellest, et selline nägu meenutab meile
last ning äratab vajadust kaitsta. Samas aga peetakse meeste juures
võluvaks kõrgeid põsesarnu, tugevat lõuga ja lihaseid.
Teine
teooria ütleb, et nägu näitab hormoonide tasakaalu. Tugev lõug on
kõrge testosteroonitaseme tunnus, seega tugeva lõuaga mehed on
võluvamad kui naised. Naise madalat testosteroonitaset näitavad
paksud juuksed. Teiseks teguriks on asjaolu, et hormoonide
kõrvalproduktid on sageli mürgised, nii et hea välimus ja hea
tervis tähendavad seda, et inimesel on hea immuunsüsteem, mis on
võimeline nende mürkidega toime tulema .
Inimesi
võlub sageli ka kõik eksootiline ja ebatavaline . Selleks
arvatakse, et inimesed otsivad harvaesinevaid geene. Looduslikud
blondid on harv nähtus ning seega esindavad nad haruldasemat tüüpi.
Ka sellepärast on blondidel rohkem „minekut“.
Samuti
loetakse ka üheks veetlevuse faktoriks sümmeetriat, kui võtate
portree, lõikate keskelt selle pooleks ning asetate pooled vastu
peeglit, saate ideaalselt sümmeetrilised näod. Tavaliselt on
teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2 Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem
midagi teada.Seksuaalsusega seotu muutus suureks tabuks. · Suurenenud seksuaalvabadus ja teadmatus kaitsevahenditest põhjustas 19.saj. alguses suguhaiguste leviku. · Sajand hiljem (20.saj.) hakati läbi viima uurimus inimeste seksuaalsete eelistuste ja käitumiste kohta. · Inimeste seksuaalkäitumine muutus vabamaks,seksuaalelu nihkus varasemasse ikka.Levis erootiline kirjandus. · Seksuaalrevolutsiino kõrghetk saabus 1970-1980.a. seksuaalsus oli mänguline ja piirideta. · Prostiutsiooni ja pornograafia levik kasvas plahvatuslikult.suurenes vabaabielude arv. · 21 sajandil on muuhulgas esile kerkinud meeste ja naiste võrdsete õiguste,seksuaalvähemuste ning HIVi- ja AIDSI probleemika. Seksuaalsuhted · Seksuaalsus on inimese põhitunnuseid,seetõttu kuuluvad tema ellu ka seksuaalsuhted. · Füsioloogiliselt on tegu uue elu eostamise faktiga. · Nad on kõige loomulikumad ja siirad.
Raamatu „Armastus! Tead, see on olemas!“ analüüs Raamat „Armastus! Tead, see on olemas!“ on Rootsi kooliõpetajatele mõeldud lisamaterjal. Raamatu eesmärk on anda ülevaade, kuidas seksuaal- ja suhetealast kasvatust läbi viia ning anda juhtnööre, kuidas see praktikas võiks toimuda (Centerwall 1996: 7). Raamatus öeldakse, et koolis ei ole ühtegi teist nii hella teemat, kui seksuaalsus ja isiklikud suhted. Nende teemade käsitlemisel tuleb olla väga delikaatne ja taktitundeline. Huvitav oli lugeda, et juba selle raamatu ilmumise ajal kutsuti Rootsit mutikultuurseks ühiskonnaks. Praeguseks ajahetkeks on elu väga kiiresti edasi arenenud ja kultuuride mitmekesisus on oluliselt suurenenud. Kultuurilised erinevused on jõudnud tänu pagulaskvootidele ka Eestisse. Sellest tulenevalt on raamatus käsitletud teema kultuurilistest
kallale karata, mitte et see oleks välistatud, vaid naine võib sajatada mehele paar kangemat sõna. Viimane nendest ei pruugi aga sellest aru saada, sest tema arust on see loomulik jätta asjad sinna, kus ta teab täpselt, kus see asub. Selle koha pealt saavutab naine tavaliselt üleoleku sundides meest korrastama ära selle, mis on jäänud lohakile. Otseloomulikult selline käitumine mehe lootusi ei rahulda, aga ei soovita ka naisega tülli minna. 4 SUGUDE ERINEV SEKSUAALSUS Kuigi tänapäeval toimub sugude seksuaalsuse pidev lähenemine ning sotsiaalsed ja hingelised asjaolud reguleerivad bioloogilist faktorit, ei tähenda see kaugeltki, et naiste ja meeste suhetes poleks probleeme. Probleeme on palju, eeskätt seetõttu, et naise ja mehe bioloogilis-erootilised vajadused on küllaltki erinevad ja vastuolulised. Sugude erinev seksuaalsus ja selle mittemõistmine tekitab pingeid nii ühiskonnas tervikuna, kui ka üksikisiku tasandil. Pinged ja
seksuaalsusesse. · PPL ja ST ja RT = kontrolli suurenemine enda üle, tervemad järglased, majanduslik tõus, mehe ja naise parem tervis, teadmiste suurenemine ja uurimustööd ja haridus, emotsionaalne heaolu täiskasvanul ja lapsel · Mõningad seksuaalsuse käsitlused: o Biopsühholoogiline seondub tunded, fantaasiad, psühholoogilised reaktsioonid jne o Biopsühhosotsiaalne - Seksuaalsus kui inimese loomuomane tunnus, mis väljendub inimese kehaehituses ja talitluses, mõtte ja tundemaailmas, käitumises ning mille eesmärk on liigi säilimine järglaste saamise kaudu. o Psühhoanalüütiline Kõik naudinguga seotud on seksuaalne. Loomult seksuaalne, mitte kehaline vahekord. o Evolutsiooniline lähenemine Seksuaalne = kõik sugueluvaldkonda puutuv
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?...........................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?...........................................................................
Asukoht+aasta 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Üldiselt erootikast................................................................................................................... 5 2. Seksuaalsus............................................................................................................................. 6 3. Suguelu....................................................................................................................................7 3.1 Suguelu riskid....................................................................................................................... 8 3.2 Suguhaigustesse nakatumine...........................................................
Kõik kommentaarid