Hiina Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Hiina kunst Hiina kunsti arengust on üldiselt olemas märksa selgem ja täpsem ajalooline ülevaade kui näiteks India või Aafrika kunstist, sest hiinlased ise on juba väga ammu hakanud oma kunsti arengut teadlikult jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast tänapäevani välja. Juba IV aastatuhandel e.m.a loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.m
Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia
sammasteks, taladeks ja piitadeks ning eriline katusevorm ja mitmekorruselised katused. Ehitised on kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olulisimad müürid. Budismi levik tõi kaasa kaljusse raiutud templid ja pagoodid. Ehitusmaterjal Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, vähesel määral ka kivi. Arhitektuuri näited Suur Hiina müür, Yingxiani pagood, Pekingi Taevatempel Skulptuuri omapära Skulptuuri ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjaliks on keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Skulptuuriteoste mõõtmed olid eri aegadel erinevad. Väga oskuslikult kasutati ära materjalide omapära. Iseloomulikuks on peen ja puhas töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. Reljeefikunstis kujutati väga tinglike ja nappide vahenditega elavalt inimesi ja loomi. Skulptuuri näited
Neid kaunistav ornamentika koosneb lihtsatest geomeetrilistest motiividest ja stiliseeritud fantastilistest loomafiguuridest Pada, 5000 3000 eKr Kunstkäsitöö 618 907 Esemeid tehakse pronksist (kannud ja vaasid). Erilised on pronkspeeglid, mis on kaunistatud, vabas ja voolavas stiilis, looma ja taimemotiividega. Esineb vormilikkust ja tehnika peenust. 7. 9. sajandist pärinev pronksist vaas Kunstkäsitöö 960 1280 Algab hiina keraamikas õitseaeg. Keraamikatoodete ilu ja erilisus on tingitud glasuuridest. Hallsinise glasuuriga nõud põletati violetsete plekkidega. Rohelised nõud pragudega. Vahel kraabiti glasuur kohati maha, et tekiksid mustrid. Vaaside ja nõude kõrval luuakse värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi figuure. Tarbekunst Peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd ning eriti portselan.
HIINA KUNST HIINA KUNSTIST Peaaegu katkematult on jätkunud Hiina kunstikultuuri areng pronksiajast tänapäevani. Hiina kunsti on mõjutanud kõige rohkem usundid taoism, konfutsianism ja budism. MAALIKUNST Peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. MAALIKUNST (näide) "Budistlik tempel mägedes" Hiina 11. sajandi siidimaal SKULPTUUR Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas selliste kõrgete kunstide nagu maali ja kalligraafia hulka. Sellest hoolimata on skulptuure valmistatud ohtralt.
Hiina Hiina asub Ida-Aasias. Sealne arhitektuur ja kunst on teistsugune kui mujal maailmas. Hiina tsivilisatsioon tekkis neoliitikumi ajastul. Hiina kultuur, kirjandus ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastial. Hani ajastu (kunsti) mõju on tänapäevani tunda. Sellest ajast pärineb kunstnike oskus nii reljeefkunstis kui ka maalingutel väga nappide ja väheste vahenditega kujutada inimesi ja loomi. Ajajärk Vana-Hiina kunstis paistab silma klassistruktuur. Kuni sõdivate riikide ajani olid peamiselt kunstnikeks käsitöölised, kes olid kuningate ja feodaalide teenistuses. Pärast Han´i dünastiat
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Eliisa Makarkin 10a HIINA referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Aiaste Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7
Kõik kommentaarid