Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid Tartu Tähetorni Astronoomiaring on tegutsenud alates 1948. aastast, tema eesmärgiks on olnud astronoomia populariseerimine, korraldatakse vaatlusõhtuid ja planetaariumietendusi. Ringi koostööpartneriteks on TÜ Ajaloo Muuseum, teaduskeskus Ahhaa ja MTÜ EFI. Tartu Ülikooli tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale. 1824. aastal saabus tähetorni Fraunhoferi refraktor, mis oli tol ajal suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Suurepärase vaatlusriista omandamisega seoses ehitati George Friedrich Parrot' plaani järgi tornikuppel ümber pöördtorniks. Uus torni konstruktsioon
Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid. Ta uuris muu hulgas Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjustavaid faktoreid. Ta oli bioloogilise aja käsitluse üks alusepanijaid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sel teemal pikema töö "Über Darwins Lehre".[2] Viimased eluaastad (1867 1876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Raadi kalmistule Tartus, Toomemäel asub tema mälestuskuju. Baeri portree on Eesti kahekroonilisel rahatähel. (Pildil: von Baeri hauamonument, mida tudengid iga aasta volbriööl pesevad shampusega [3]) Ernst J. Öpik (1893-1985) Ernst Julius Öpik sündis Lääne-Virumaal, Kunda linnas. Ta oli tuntud eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna
oma viie venna-õe kõrval. Talle meeldis väga õppida. J. Uluots käis Karuse kihelkonnakoolis ja edasi läks Pärnu linnakooli ning siit Pärnu gümnaasiumi. Lõpetanud 1910. a. Pärnu gümnaasiumi, astus J. Uluots Peterburi ülikooli õigusteadust õppima. Pärast ülikooli lõpetamist 1915. a. töötas ta samas stipendiaadina Rooma ja tsiviilõiguse alal. Ülikooli lõpetas J.Uluots 1915. aastal, omandades vastava tööga I järgu diplomi. 1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli sellest sündmusest osa võtmas Asutava Kogu esindajana. Jüri Uluotsa töö ülikoolis algas dotsendina. Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa Riigikogu tööst. Suurde poliitikasse tuli J. Uluots juba 1919. aastal, mil ta valiti Maarahva Liidu esindajana Asutava Kogu liikmeks ja nii algas tema pikk ja teenekas töö Eesti Põhiseaduse kujundamisel. 1924. aasta II poolaastast valiti J. Uluots Eestimaa
Ajakirjanduse- ja kommunikatsiooniinstituut AÜ I kursus Kultuurilugu Ülevaade EESTI EUGEENIKA SELTSIST Merike Kungla Juhendaja: Krista Aru Tartu Ülikool 2013 2 SISSEJUHATUS Eesti Eugeenika Seltsi kohta on andnud vast kõige põhjalikuma ülevaate meditsiiniajaloolane Ken Kalling ning tema tööd on saadaval ka internetis
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859
.......6 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................7 LISAD.........................................................................................................................................8 Lisa 1. President Toomas Hendrik Ilvese portree.......................................................................8 TOOMAS HENDRIK ILVES Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis. Ta on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Toomas on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA ühe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti. 1. Hariduskäik Toomas Hendrik Ilves omandas hariduse Ameerika Ühendriikides: 1976. aastal lõpetas New
..............................14 Film.....................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................17 Kerge muusika 2 Eesti Vabariigis Raimond Valgre, sündinud 7. oktoobril 1913. aastal, kirjutas Eesti Vabariigi ajal üle 100 laulu, mille populaarsus tõusis teise maailmasõja ajal ning tema laulud on eriti kuulsaks saanud peale tema surma, teiste artistide esituses nt. Georg Ots. Aastal 1997 andis ansambel Karavan välja plaadi ,,Raimond Valgre laule", kus on peal tema kuulsaimad palad ,,Muinaslugu muusikas", ,,Helmi", ,,On kevad tulnud taas" jpt. Ta on aidanud kaasa ka lauliku ,,Modern lööklaulud" valmimisel. Raimond Valgre õppis väiksest peale klaverit, ta oskas mängida ka
............................ 6-7 Perekond................................................................................. 8 Poliitika.................................................................................. 9 Kokkuvõte............................................................................ 10 Kasutatud kirjandus............................................................. 11 Sissejuhatus Lennast- Georg Meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitin ning Eesti president aastatel 1992- 2001. Lennart meri on õppinud Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas ning paljudes teistes koolides. 1953. aastal lõpetas Meri Tartu Ülikooli diplomiga, erialaks oli ajalugu. Elulugu (1929- 2006) Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija
Kõik kommentaarid