50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annu0
Õppematerjali autor
tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist . CH4 (metaan) – tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad). Metaani annavad ka põlemised, riisikasvatus, loomakasvatus, prügimäed, kulu põletamine (niiske materjal), fossiilsed kütused. Metaanil on 21 korda suurem efekt Maa kiirgusbilansi mõjutamisel kui CO2-l. Õhutemperatuuri vertikaal- suunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: • Troposfäär • Stratosfäär • Mesosfäär • Termosfäär 1.Troposfäär • Siin paikneb valdav osa õhkkonna massist – ligi 80 % • Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb • Troposfääri ülemine piir on polaaralade kohal kuni 8-9 km, Eestis umbes 11 km kõrgusel, ekvatoriaalaladel kuni 18 km, seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud. 1
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See paikneb termopausi kohal kõrgusel üle 4501000 km. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailma ruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400800 km. Termosfäär paikneb umbes 80-480 km kõrgusel. Seal tekivad virmalised. Gaasi molekule on seal vähe ja nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Mesopaus on kõige külmem. Selles kihis võivad tekkida helkivad ööpilved, mis koosnevad erakordselt väikestest jääkristallidest. Mesosfä
See tõkestab õhu edasise tõusmise. 1. Atmosfääri koostis Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtsus: hingamiseks Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. 2. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri kõrgusele.
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus:
Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi.
(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel temperatuuri kõikumised õhus vähenevad. Veel esineb õhus pisikesi tolmu-, tahma ja soolaosakesi, mida nimetatakse aerosooliks. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange
8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist. 10 veeaur, neelab päikesekiirgust, maapinnalt lahkuvat soojuskiirgust, õhk soojeneb 11 pisikesed tolmu, tahma, soolaosakesed, muud tahked osakesed, aerosool Ehitus: Õhutemperatuuri vertikaalsuunaliste muutuste alusel on atmosfäär jagatud neljaks kihiks. 1. Troposfäär: ligi 80% õhkkonna massist, temp langemine 6oC võrra km kohta, esinevad kõik peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, mille tulemusel kujuneb ilm ja kliima. Tropopaus on õhukiht, millest kõrgemal temperatuur allapoole enam ei lange. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülakihini. 2. Stratosfäär umbes 20% õhu massist, temperatuur tõuseb tänu osoonikihile, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid