Põhiaistingud (2)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Tunnetusprotsessid

TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008  Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel

Psühholoogia

3

docx

Tunnetusprotsessid, aistingud

Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel ­ see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs

Psühholoogia

10

docx

Tunnetuspsühholoogia seminar III küsimused ja vastused

Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest ­ võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest ­ mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest ­ kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min),

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

24

doc

Konspekt

· uudsus ­ õpetaja uus soeng. Nimetatud tegureid kasutatakse reklaamis, teabelevikanalites, valimiskampaanias jne. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Kui on tekkinud vilumused, siis tema osatähtsus väheneb. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 18. Aistingud Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:

Psühholoogia

107

docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam ­ sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus ­ info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess ­ aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja ­ Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l

Psühholoogia

27

doc

Psühholoogia osa ülevaade

filosoofe. Uuris paljusid psühholoogilisi teemasid ja tema üks lemmikutest küsimustest oli see, et miks me ei näe maailma ümberpööratult. Tema lähenes sellele nii, et kust me teame, kas asi on ümberpööratud või mitte. Ta küsib, et kui kõik on ümberpööratud, siis millega seoses me võrdleme, kas asjad on ümberpööratud või ei. Ta väidab, et sellist probleemi psühholoogilises mõttes ei ole ­ see on pseudoprobleem. Teiseks ta esitas küsimuse, kust me teame, kas meie aistingud on õiged või ei ole, sest me saame oma aistinguid kontrollida vaid mõne teise aistingu kaudu. Sellest tulenevalt tekib tema jaoks probleem, et kas me siis nüüd ikkagi teame, et kas maailm on olemas või ei ole ­ seega ta arvas, et maailma olemasolu vajab veel tõestamist.  18.-19. Sajand * 1879 aastat võib lugeda tänapäeva psühholoogia alguseks, kus Wundt lõi esimese psühholoogia labori. * Rousseau ­ 1712-1778 a

Psühholoogia

9

doc

Konspekt -10 klass

Inimese võime ise suunata oma mõtlemist. G. Berkeley ­ Kõrge inglise vaimulik. Tundis huvi filosoofia vastu. Uuris palju ja tegi tähelepanekuid inimese taju kohta(miks me ei näe maailma tagurpidi? võrkkest). Huvitus ka psühholoogiast, uuris, kas on mõistlik mõelda, et silm pöörab kõik tagurpidi (võrk või mitte). Kõik teabe saame välisilmast. (kuidas saan kontrollida, et aistingud on õiged). Oleme ainult oma aistingute maailmast. Psüh ideed 19.sajandil Rousseau, Helvetius. I. Kanti mõju teadusliku Psüh tekkimisele Rousseau ­ uued vaated kasvatusele, laste arengule. Arvab, et inimene on sündides loomupäralt hea. Temas on loomupärane hea alge, rikuvad kasvatus ja ühiskond. Inimene peab elama ühiskonnast eraldi metsas. Arvas, et lapsi ei peaks kasvatama, siis tuleb hea alge välja.

Psühholoogia

13

doc

Konspekt - 10. klass

1) vasak - tükkhaaval 2) parem- töötleb infot korraga (ruumisuhted), asjade äratundmine, arusaamine, muusika kuulamine. Kahte ajupoolt ühendab mõhnkeha. Tööülesannete põhjal jagatakse peaaju kolmeks piirkonnaks: Motoorne ­ ärritus paneb inimese liikuma. Sensoorne ­ seotud nägemise, kuulmise ja motoorikaga(liigutamine). Ärrituse korral on võimalik kuulda ja näha olematuid asju. Assotsiatiivne ­ kõrgemad protsessid, nagu mõtlemine, mälu, keel. 8. Aistingud. Aisting on psüühiline protsess, mis peegeldab objektide, nähtuste, vm üksikuid omadusi. Aistingut on vahetult seotud inimese meeltega. Põhimeelteks arvestatakse viite, aga neid on inimesel rohkem (10­12 meelt). Aistingu tekkimiseks on vaja füüsilist ärritajat, mis avaldab mõju retseptoritele, mis omakorda paneb tööle füsioloogilise protsessi. Sellest tekib psüühiline protsess, mida inimene tajub aistinguna. Iga meel peegeldab asja ükskuid omadusi.

Psühholoogia

Kommentaarid (2)