Tähed Täht on pimestavalt hele hõõguv gaasikera Tähe südamikus, kümnetesse miljonitesse kraadidesse ulatuva kuumuse juures, toimuvad termotuumareaktsioonid. Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Gravitatsioonijõud püüab tähte küll järjest rohkem kokku suruda, kuid tuumaenergia tekitatud gaasirõhk paneb sellele vastu, hoides tähte tasakaalus. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd:
Täheparved on teatud saarekesed, kus tähed hoiduvad palju tihedamalt kokku. Gaas udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neid tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved. ● meie Linnutee galaktika põhitasandit ● lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. (ebakorrapärased) ● Taevas võime neid näha palju. ● Hajuspilves võib olla tähti alates tosinatest kuni paljude sadadeni. ● läbimõõt võib ulatuda mõnekümne parsekini ja kus ühes ruumalaühikus on kümneid kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses ● Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadid
Täheparved on teatud saarekesed, kus tähed hoiduvad palju tihedamalt kokku. Gaas udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neis tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved. meie Linnutee galaktika põhitasandit lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. (ebakorrapärased) Taevas võime neid näha palju. Hajuspilves võib olla tähti alates tosinatest kuni paljude sadadeni. läbimõõt võib ulatuda mõnekümne parsekini ja kus ühes ruumalaühikus on kümneid kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses Kaks kergesti leitavat
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Tähtede tekkimine
Tähed Tähed on peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnevad kehad. Tähtede tuumas toimuvad termotuumareaktsioonid, mis sarnanevad vesinikupommis toimuvate reaktsioonidega. Tuumas võib temperatuur küündida 16 miljoni kraadini. Kui üks liivatera oleks nii kuum, siis sellest 150 kilomeetri kaugusel olev inimene hukkuks. Tähtede aine on erilises kuumas olekus, mida nimetatakse plasmaks. Plasmas ei ole aatomeid, see on lihtsalt elektronide ja prootonite hõõguv segu. Tähe tuumas liituvad vesinikutuumad, moodustades heeliumituumi. Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks. Tähed vilguvad, sest me näeme neid läbi Maa atmosfääri, mis on pidevas liikumises. Tähe mõõtmed ja heledus sõltuvad selle massist sellest, kui palju ainet täht sisaldab. Päike on keskmise suurusega täht. Ühegi tähe mass ei ole Päikese massist üle 100 korra suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest.
Saku Gümnaasium TÄHED JA NENDE ERINEVAD LIIGID Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Kristo Veertee 9a klass Saku 2010 2 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 tähed .........................
1.Tähti iseloomustavad suurused Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2 ; -1 ; 0 ; 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 ; 6 Kõige suuremad Iga järgmine Kõige nõrgemad ja heledamad on 5.51 korda tähed, mida tähed nõrgem inimese silm võib eristada
LINNUTEE referaat Tallinn 2007 SISUKORD · Pildid...............................................................................................................3-4 · Sissejuhatus........................................................................................................5 · Mis on galaktikad...............................................................................................5 · Meie kodugalaktika Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............................................................................................6-7 · Galaktika tekkimine..........
Kõik kommentaarid