Aeglane ja kiire uni (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Uni

fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg ­ kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse astmesse. Deltauni ehk sügav uni ­ kestab umbes 30 minutit. Selles unes ongi võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Edasi tuleb kiire ehk paradoksaalne uni. See on lainesageduselt sarnane ärkvelolekuga, tegelikult oled sügavas unes. Silmamunad liiguvad kiiresti. Sellest tuleb ka teine nimetus REM-uni (ingl rapid eye movement ­ kiire silmaliikumine). Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, võib täheldada näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. Selles faasis nähtakse 80% ajast unenägusid. Ka pimedatel on samad unestaadiumid. Nende unenäod on seotud kuulmisega. Aeglane uni ja kiire uni vahelduvad

Psühholoogia

1

docx

Psüholoogia 10. klass - Teadvus, uni

2 MINUTIT; VÕIDAKSE NÄHA PILTE, TAJUDA KUKKUMISTUNNET JA VÕPATADA NING TUNDA END HÕLJUVALT NAGU KAALUTA OLEKUS; 2) UINUMINE ­ STAADIUM KESTAB U. 20 MINUTIT; AEGLUSTUVAD SÜDAME TÖÖ JA HINGAMINE; SILMAD VÕIVAD SULETUD LAUGUDE TAGA LIIKUDA; 3) DELTAUNI E. SÜGAV UNI ­ STAADIUM KESTAB U. 30 MINUTIT; AJU ON AKTIIVNE NING LIHASTE TOONUS POLE OLULISELT MUUTUNUD; ON VÕIMALIK UNES KÄIMINE JA RÄÄKIMINE. PÄRAST DELTAUND TULEB NN. ÜLEMINEKUSEISUND (SARNANEB TEISE ASTMEGA); KIIRE E. PARADOKSAALNE UNI: LAINESAGEDUSTE POOLEST VÕRRELDAV ÄRKVELOLEKUGA; SILMAMUNAD LIIGUVAD KIIRESTI (REM-UNI); SÜDAME LÖÖGISAGEDUS JA HINGAMISRÜTM ON KORRAPÄRATUD; VÕIB MÄRGATA NÄOLIHASTE, KÄTE JA JALGADE TÕMBLEMIST; SELLES FAASIS NÄHAKSE UNENÄGUSID. AEGLANE JA KIIRE UNI MOODUSTAVAD INIMESTEL 90-100 MINUTILISE TSÜKLI, ÖÖ JOOKSUL JÄRGNEB ÜKSTEISELE 4-5 TSÜKLIT. KÕIGE OLULISEMAD ON DELTA- JA KIIRE UNI (DELTAUNI: AITAB VÄSIMUSEST

Psühholoogia

3

doc

Teadvus

Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100 minutilise tsükli (vahelduvad 1,5 h tugant). Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM- uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

11

doc

Uni ja unenäod

psüühikahäireid. Unega kaasnevad muutused organismis Magades inimese lihased lõtvuvad. Istudes uinuv inimene ei suuda enam oma pead üleval hoida. Hingamine aeglustub: tavalise keskmise 18-20 korra asemel minutis hingab magaja umbes 14-15 korda minuti jooksul. Täiskasvanud inimese pulss langeb 70-lt 60-le löögile minutis, lastel keskmiselt 100-lt 89-le. Keha üldine temperetuur langeb umbes poole kraadi võrra. Une staadiumid Uni jagatakse kõigepealt kaheks ­ kiire ja rahulik uni. Rahulik ehk aeglane jaguneb veel omakorda nelja astmesse (vt joonis 1) Joonis 1. Täiskasvanu unestruktuur (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm) 4 Rahulik ehk aeglane uni (NREM ­ Non-Rapid Eye Movement): 75-80% kogu uneajast. Sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit

Psühholoogia

3

doc

Uni ja unenäod, probleemid unega

Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse kiiresti sügava une staadiumi ehk deltaune staadiumi. Kolmandat ja neljandat astet iseloomustavad aeglased suure amplituudiga deltalained. Tavaliselt käsitletakse neid koos. Kokku kestavad nad ligemale 30 minutit. Aju on aktiivne ning ka lihaste toonus pole oluliselt muutunud, seetõttu on just sel ajal võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, mis sarnaneb aeglase une astmega. Järgneb kiire uni ehk paradoksaalne une seisund, mis oma suurema lainesageduse poolest on võrreldav ärkvelolekuga, tegelikult, aga tähendab sügava une järku. Kui aeglase une viimastes staadiumides püsisid silmamunad paigal, siis nüüd liiguvad nad kiiresti. Aeglane ja kiire uni vahelduvad ja koos moodustuvad nad täiskasvanud inimesel 90100 minutilise tsükli, öö jooksul järgneb üksteisele 45 tsüklit. Kõige olulisemad on delta ja kiire uni. Kiire une puudujääk võib

Psühholoogia

17

doc

Teadvuse seisundid

paranoiliseks (talle hakkab tunduma, et teised inimesed suhtuvad temasse pahatahtlikult). Nähud kaovad ruttu, kui inimene end välja magab (1). Leidub väga väikese unevajadusega inimesi. Nt: USA Stanfordi ülikooli professor magas 50a jooksul vaid 3-4tundi ööpäevas; üks naine magas kogu elu jooksul iga öö vaid ühe tunni (Rosenzweig ja Leiman, 1982) (1). 3 Aeglane ja kiire uni Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul (1). Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: Rahulik ehk aeglane uni: 75-80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained (1). 2

Psühholoogia

15

doc

Uni ja unenäod ning une jagunemine

Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. Une neljas staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Une viies saadium, REM uni ­ normaalselt tekib esmakordselt kesmiselt 70 kuni 90 minutit peale uinumist, esimese une tsükli lõpus (unetsükli keskmine kestus 90- 110minutit). Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). K-kompleksite, unespindlite või delta- lainete ilmumine tähistab REM-episoodi lõppu. REM-episoodid kestus une 2. poolel suureneb. Miks uni on vajalik? Esiteks neuronite taastumiseks, mille jaoks on oluline sügav uni ehk deltauni. Samuti ka talituseks vajalike ainete süntees ja deoneerimine

Kehaline kasvatus

6

docx

Unetsüklid, unehalvatus ehk uneparalüüs

äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. Une ajal kogeb keha just neid kaht faasi. Tavaliselt algab unetsükkel NREM, millele järgneb väga lühike REM tsükkel. Unenäod tekivad just REM tsükkli ajal. NREM tsükklil on 1-4 astet, millest iga aste kestab umbes 5-15 minutit. Täiuslik uneringlus koosnebki nendest neljast tsüklist, milele järgneb REM tsükkel ning seejärel hakkab kõik otsast peale.

Väljendusoskus

Meedia

Kommentaarid (0)