GEOGRAAFILINE ASEND
Tšiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril , mis
hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse
ookeani vahel.
Tšiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri
lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb
Tšiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tšiili suuremas osas
Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tšiili
naaberriigiks Peruu .
KUJU
Tšiili pindala on 756 950 km²(maismaad
748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja
pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu
4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on
Tšiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks
on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze
saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio
saar).
KOORDINAADID, AEG
Tšiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp.
Tšiili
pealinn on Santiago , mis paikneb koordinaatidel 33°26′
ll, 70°40′ lp. Santiago kaugus Jõhvist on linnulennul
~13580 km. Tšiili ja Eesti kellaaeg erineb 6 tunni võrra. Kui
Eestis on kell 12.00, siis Tšiilis alles 6.00. (Eesti ning
Lihavõttesaare ja Sala y Gomeze’i aheliku aeg erineb 8 tunni
võrra).
Joonis 1: Tšiili asukoht ja kuju.
PINNAMOOD
Tšiili pinnamood on üldiselt mägine, kuigi esineb ka madalamaid
kohti. Idast läände saab riigi jagada kolmeks piirkonnaks : Andide
peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad: Santiago de Chile - 4 628 000 Vi
TSIILI Referaat geograafias Nimi Klass Juhendaja: Tartu 2013 Sisukord 1. Tsiili Vabariik 2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago, mis asub Tsiili keskosas. Riigikeel on hispaania keel. 2. SUURREGIOON Tsiili kuulub Ladina-Ameerika suurregiooni. Ladina-Ameerika suurregioon on kontras
TSIILI Martin Mark 10D I ÜLDISELOOMUSTUS 1. Üldandmed Tsiili pindala on 756 626 km2 (mõnedel andmetel 756 945 km2). Rahvaarv 1995. aasta andmetel on 14 161 000. Tsiili pealinn on Santiago, mille elanike arv koos eeslinnadega on 1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). 2. Iseloomusta geograafilist asendit a) asend algmeridiaani suhtes läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp b) asend ekvaatori suhtes põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul. d) asend teiste riikide suhtes Tsiili piirneb põhjas Peruuga, idas
Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago Keel Hispaania Rahaühik
Tartu Kivilinna Gümnaasium TSIILI Koostaja: Reelika Tuum Klass: 10A Tartu 2012-2014 1. Geograafiline asukoht Tsiili asub Lõuna-Ameerikas, Vaikse ookeani läänerannikul. Seetõttu on Tsiili asukoht soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Põhjast piirneb Tsiili Peruuga, idast Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes aga Vaikse ookeaniga. Asend algmeridiaani suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 460ll 750lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 220ll ja 680lp. Asend ekvaatori suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 180ll 690lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 560ll 690lp. Tsiilis asub ka 400 000km2 suurune Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem kõrb.
Lühirehveraat Atacama kõrb (inglise keeles Atacama desert) Koostanud: Johanna-Britt Haabu 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Atacama kõrb asub Vaikse ookeani ääres, Lõuna-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos ning läbib Boliiviat, Peruud, Argentiinat ja Tsiilit. 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe pindala on umbes 400 000 km2. Ligikaudu pool Atacama kõrbest paikneb Tsiilis (umbes 181 000km2). Kõrb moodustab Vaikese ookeani ja Andide vahelise kuni 1000 km pikkuse vööndi ja kõrgus on kuni 4000m üle merepinna.
Sissejuhatus Tsiili Pealinn: Santiago Pindala:756 950 km Rahvaarv:13 231 803 Riigikeel: hispaania Peamised usundid: 100% kristlus Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Tsiili peeso Täiskasvanute kirjaoskus: 94% Keskmine eluiga: 72 aastat Inimesi 1 arsti kohta: 2170 Telereid 1000 inimese kohta: 205 Tsiili on pikim riik maailmas, ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetrit. Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit.Andidest kaitstuna oli see ala viimane osa Ameerikast, mille hispaanlased okupeerisid, aga 1818. aastal sai Tsiili uuesti iseseisvaks.Pärast aastatel 1973-1990 kestnud sõjaväelise diktatuuri lõppu on riigi poliitiline elu muutunud stabiilsemaks. Suurem osa rahvastikust elab Kesk-Tsiilis pealinna Santiago ja suurima sadama Valparaiso ümbruses. Orgudes, kuhu Andidest voolavad jõed toovad rikkalikult vett, kasvatatakse puu-ja teravilja ning viinamarju. Viinamarjad tõid Tsiilisse hispaanlased, et saada armulauaveini. Nüüdisajal pee
ATACAMA KÕRB Geograafia referaat Koostaja : Juhendaja : 2010 Atacama kõrb...................................................................................................................................3 Ajalugu.............................................................................................................................................3 Kliima..............................................................................................................................................4 Taimestik ja loomastik.....................................................................................................................5 Inimtegevus......................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................
Kõik kommentaarid