Kirjanduse konspekt (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

ne, -skle, -ta, -tse). b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3. Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). Kirjanduses: Kolm kirjanduse põhiliiki: eepika e jutustav ilukirjandus; dramaatika e näitekirjandus; lüürika e luule. Eepika põhitunnused on süžee e tegevustiku, karakteri e inimloomuse ja miljöö e keskkonna olemasolu. Eepika alla kuuluvad romaanid, novellid, eeposed, jutustused, muinasjutud, miniatuurid, valmid, anekdoodid jt. Romaan – proosa suurvorm. Iseloomustab probleemirohkus, mitmekülgne elu kujutamine, suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg

9. klassi eesti keel

13

doc

Charles Dickens

Charles Dickens (07.02.1812 ­ 09.06.1870) 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1. Ankeet 2. Elu 2.1. Perekond 2.2. Lapsepõlv 2.3. Kirjanikukarjääri algus 2.4. Suhteelu 2.5. Lõpuaastad 2.6. Dickensi teemapark ja muuseumid 3. Looming 3.1. Oliver Twist ja teised tuntumad teosed 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Charles Dickens´i elu oli sünge segu armastusrikastest mälestustest ja hingematvatest põlgustest. Charles´i mõlmad perekonnad, nii see kuhu mees sündis kui ka see, millele ta ise aluse pani olid väga suured ja elasid enamasti kannatustes ja muredes. Charles Dickens oli vaatamata oma raskele elule üks inglise suurimaid romaanikirjanikke ja sotsiaalse romaani rajaja. Tema tegevus langen Victoria ajastusse.

Eesti keel

6

doc

Ilukirjanduse põhiliigid

ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos ­ eepika suurvorm, lüüriline luuletus ­ komöödia ­ koomilise lugulaul · värss ­ luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse · jutustava s

Kirjandus

4

docx

Eepika

Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju. Iseloomulik on avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku .("kujutamine (A.Dumas "Krahv Monte Cristo", A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus Jutustus ­ eepikazanr, millel on kindel autor ning mis on kirjapandud proosavormis. Jutustus on novelli ja romaani vahepealne zanr : see on novellist vabama ülesehitusega ja pikem, kuid mitte nii mahukas kui romaan. Kujunes kirjanduse põhizanriks 19. Ja 20. Sajandil (M.Twain .(""Tom Sawyeri seiklused", E.Bornhöhe "Tasuja Novell ­ lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba 13.sajandil hakati Itaalias kirjutama lühikesi rahvalikke jutustusi, mida nimetati novelladeks. Giovanni Boccaccio arendas selle zanri kunstilise täiuslikkuseni. ("(F.Kafka "Metamorfoos", F.Tuglas "Siil .Suletude klassikaline novell ­ tiheda sündmustikuga lühijutt, Boccaccio 13

Kirjandus

14

odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

(Andmebaas www.folklore.ee) Mütoloogia ­ rahva muistendite, usundi ja müütide kogum. Müüt ­ pärimuslik lugu, mis jutustab maailma loomisest, jumalatest, muinaskangelastest jne. Legend ­ sarnaneb müüdiga, aga legend võib pajatada tegelikult toimunud sündmustest või päriselt elanud inimestest.  10 LÜÜRIKA ­ üks kolmest kirjanduse põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval. Kujutatakse lüürilise minaisiku sisemisi elamusi, tema hinge- ja mõtteliikumisi tundelises vormis. Iseloomustab rütm, riim ja kujundlikkus. Luuletused jagunevad: lüürilisteks (tundelised, emotsionaalsed), eepilisteks (jutustavad, nt eepos) ja lüroeepilisteks (eelmise kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan).

Eesti keel

6

docx

Kirjanduse põhimõistete seletused

ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.]

Kirjandus

8

docx

Eesti keele Konspekt

võta näpust; külm nagu hundilaut; ninapidi vedama; tegi sääred; võta silm näpu otsa; nagu hane selga vesi; nagu kana takus; kops läheb üle maksa. 1.Mis on rahvaluule? 2. kuidas rahvaluule jaugneb?(skeem) 3. regivärsilise rahvaluule tunnused?(algriim jne) 4.Mainasjutt, selle tunnused?(8 tükki) 5.Muistend ja selle jagunemine?(aja jne) 6. Mis on naljand jam is pajatus? 7.Rahvaluule väikeliigid mõistend?(näide) Kirjandus Eepika Lüürika Dramaatika (jutustav kirjandus) (luulekirjandus) (näitekirjandus) Eepos ood tragöödia Romaan pastorad komöödia Jutustus sonett draama Novell ballaad Reisikiri poem Päevik haiku

Eesti keel

6

doc

Kirjanduse I poolaasta konspekt

Väikekodanlikkus ­ puudub iseseisev mõtlemine, jälgib ühiskondlikke seisukohti. Flaubert polnud rahul kaasajaga, suhtus sellesse pessimistlikult. Impersonaalne esitusviis ­ teostes püüdis autor enda isiku ja arvamused võimalikult märkamatuks jätta. Zola Émile Zola, 1840-1902, Prantsusmaa. Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral uue ajastu kirjanduse nõudeid. Zola tegelastel puudub õilsus ja terve vaim (nagu Balzaci omadel on). Ta kujutab meisterlikult nii üksikuid inimtüüpe kui ka rahvahulki tervikuna. Zola isa suri kui poeg oli seitsmeaastane. See raskendas pere toimetulekut. Zola käis kroonukolledzis. Romantism avaldas talle suurt mõju. Emile oli matemaatikaeksamis väga edukas kuid kirjanduseeksamis üldse mitte. Seetõttu ei saanud ülikooli sisse, pidi tööle minema. Kitsad ajad, töötas lihtsa ametnikuna

Kirjandus

Kommentaarid (0)