Püha Markuse katedraal Koostaja: SeltsimeesLenin Rõngu 2012 Katedraali välimus Püha Markuse katedraal (San Marco) on väga tugevate Bütsantsi mõjudega. Kaetud viie kupliga, läänefassaadil 5 sügavat nissi portaalidega. Kogu ehitist kaunistavad marmorkatted ja bütsantsi meistrite loodud mosaiigid. Fassaadi ülemine osa pärineb gooti perioodist. Katerdraali ehitus Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje
Külastajatele jäävad peaaegu märkamatuks pinnakatte all olevad tugielemendid: lubjakivi, kohalik roheline graniit, tellised, mört ning pliist ja rauast klambrid. Samuti ei märka me puidust ühendustalasid võlvide ja sammaste vahel, mida kasutati rajatisesiseste rõhkude stabiliseerimiseks. Marmori ja tellisvõlvide kombineerimine ehitusel viitab betoonarhitektuurile, kuid materjalivalik hoopis Rooma-aegsele Väike-Aasiale omastele ehitamisviisidele. Hagia Sophia oli katedraal, Konstantinoopoli patriarhi residents ja Bütsantsi keisririigi peamine tseremoniaalkirik 1453. aastani. Kuna kirik on sattunud mitmete vallutajate teele ja loodusõnnetuste valdusesse, on selle kunagisest hiilgusest vähe alles jäänud. Aastate jooksul on seda parandatud ning lisatud on tugesid. Ka kiriku kallist viimistlusest on alles jäänud vähe: rikkusi on laiali tassinud nii hilisemad valitsejad kui ka ristisõdijad. Kirikut on lagundanud ka mitmed maavärinad.
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust k
kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on nt ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. saj püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk, Hagija Sofia katedraal. 8 Probleemiks oli ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Hagija Sofias on see ülesanne lahendatud viklite, sfäärilise kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Sellist rõdutaolist ruumiosa nim empoorideks
mitu kloostrit ja suutis olulise osa iiri ülikkonnast ristiusku pöörata. Dionysius Exiguus- Oli Itaalia munk ja õpetlane. Läks ajalukku sellega, et arvutas paavsti palvel 525.a välja Kristuse sünnidaatumi. Peter Lombardus- Keskaegne filosoof ja Pariisi piiskop. Arendas välja sakramentide õpetuse. Johann Gutenberg- Saksa leiutaja , leiutas trükikunsti. 20. Selgita: kirik, piibel, Vana Testament, Uus Testament, klooster, kerjusmungaordu, abt, prior, katedraal, visitatsioon, askees, eremiitlus, eraklus, vaimulik ordu ja rüütliordu, kodakirik, basiilika, ketser. Kirik- kristlik organisatsioon, kus peeti jumalateenistusi ja talitusi. Piibel- ristiusu püharaamat, mis koosneb Uuest ja Vanast Testamendist. Vana Testament- on kirjutatud heebrea keeles enne Jeesuse sündi. Räägib maailma loomisest. Uus Testament- on kirjutatud kreeka keeles, koosned neljast evangeeliumist: Markuse, Matteuse, Luukase , Johannese
............................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik........................................................................................................................8-9 Aleksander Nevski katedraal.........................................................................................10-11 Jaani kirik......................................................................................................................12-13 Pühavaimu kirik.................................................................................................................14 Pildid.............................................................................................................................15-22
BÜTSANTS 395. a. jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Roomaks, mille keskuseks oli Ravenna ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, mille keskuseks oli Konstantinoopol. Viimane püsis veel 1000 a. 6. saj, kui riiki valitses keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora, elas kultuur üle õitsengu perioodi. Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias sai Ravenna Arhidektuur Sel ajal (6. saj) ehitati Konstantinoopolis bütsantsi arhidektuuri kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal Kiriku konstruktsioonis püüti pikergune Hagia Sophia kirik basiilika bütsantsile omase tsentraalehitisega Konstantinoopolis. 6.saj. Uue tehnilise võttega sooviti 4-nurkse ruumi osa katta kupliga. Seda tehti viklite ehk sfääriliste kolmnurga kujuliste vormide abil. Kiriku välisilmes domineerib keskimine kuppel, kahel pool poolkuplid ja hiljem ehitatud minaretid
Kõik kommentaarid